Ametnikud ja farmipidajad hoiavad pöialt, et seakatku levik piiri peaks ({{commentsTotal}})

Kui järgneva kolme kuu jooksul seakatk kodusigadele ei levi, võib Eesti lahti saada karmidest kolmanda tsooni piirangutest, sest septembri lõpus saab viimasest kodusea katkujuhtumist täis aasta. Viimase kahe nädala jooksul on aga seakatk hakanud metsades jälle kiiresti levima ning veterinaarameti kinnitusel on väga suur oht, et katk jõuab taas mõnda seafarmi.

Kui seafarmid on suutnud katku pikka aega vältida, siis metsades püsib katk vaatamata sellele, et jahimehed küttisid aastaga enam kui 32 000 metssiga ning ületasid riigi seatud kohustuse. Viimastel nädalatel on katku levik hoogu juurde saanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männili sõnul oli katku levik talvel piiratud - lokaalseid koldeid tekkis, kuid uusi juhte koldest kaugel ei leitud. Viimase kahe nädala jooksul on aga katku leviku kiirus peaaegu võrreldav eelmise aastaga.

"Ka siis hakkasid uued kolded tekkima just maikuus, levik toimus veel hiljem. Tõenäoliselt praegu hakkabki see protsess pihta," ennustas ta.

Suvekuudel on metssead rohkem liikvel ning inimesed satuvad rohkem nende liikumisteedele. Suureneb ka risk, et taud võib taas jõuda kodusigadeni. Viimati tuvastati seakasvatuses katkujuhtum mullu septembris. Kui aasta jooksul ühtegi puhangut pole, saab Eesti esitada Brüsselisse taotluse võtta maha karmid, eksporti piiravad kolmanda tsooni piirangud.

Puhanguoht jääb aastateks

Isegi siis, kui kõik läheb hästi, ei saa Eesti piirangutest lahti päevapealt. Euroopa Komisjon on kinnitanud, et ei hakka Eesti taotlust üle vaatama taudi kõrghooajal. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul esitab Eesti taotluse alles siis, kui uusi juhtumeid 12 kuu jooksul lisandunud pole.

"Kuidas ja kui kiiresti Euroopa Komisjon seda taotlust menetleb, seda on hetkel raske öelda," märkis Kalda.

Ka siis, kui kolmanda tsooni piirangud kaovad, pole loomulikult välistatud, et need on varsti tagasi. Oht uuteks puhanguteks jääb aastateks.

Ka jahimehed hindavad, et katku kadumisest saab rääkida alles siis, kui viimane katkujuhtum on olnud kuue kuu eest. "Me jahimeestena tahame, et tuleks jälle aeg, kui metssigu saab küttida mõistikult ja et katk oleks Eestist läinud," sõnas Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ning lisas, et mõistab praeguseid piiranguid.

Hiljuti sai kolmanda tsooni piirangust välja Poola. Olev Kalda sõnul oli neil siiski jaanipäeva paiku farmis uus katkupuhang. "[Puhang polnud] väga suur, aga see tähendab siiski täiendavaid piiranguid ja näitab seda, et ka riik, kus tegelikult on suur kogemus, ei suudetud seda eemal hoida."

Toimetaja: Greete Palmiste



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: