Otepää vallavolikogu reformierakondlased on vastaspositsioonidel ({{commentsTotal}})

Otepääl toimus järjekordne võimupööre, seekord aitasid sellele kaasa erimeelsused Reformierakonna liikmete seas. Õhtul valiti uueks volikogu esimeheks valimisliitu Meie Kodu esindav Siim Kalda, keda tuntakse ettevõtja ja mitme Otepää suurürituse korraldajana.

Juhus või mitte, kuid Otepää vallavolikogu avaldas oma esimehele Kuldar Veerele umbusaldust varsti pärast seda, kui ta astus Reformierakonda. Tema vastu hääletas ka osa erakonnakaaslasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veere astus erakonda selleks, et Otepääd arendada ning seda teha vaid erakonda uuenedes, lausus Veere. "Erakonda astumise mõte polnud ju vältida enda umbusaldamist."

Ühe poole reformierakondlastest moodustuvad Otepääl need, kes pääsesid valimistel volikokku erakonna nimekirjas, teise poole hiljem parteiga liitunud. Nii on kolm Reformierakonna fraktsiooni liiget ühinenud uue, kahasse kahe valimisliiduga sõlmitud koostööleppega, teine osa aga jäänud opositsiooni.

Volikogu endine juht on küll erakonna liige, kuid volikogus ta partei fraktsiooniga liitunud pole. Otepää vallavolikogu aseesimehe ja Reformierakonna liige Enn Sepma sõnul peavad sama erakonna liikmed koos juhtimise lõpule viima. "Kui me koos alustasime, siis me koos ka lõpetame. Meil, kolmel inimesel, on ühised arusaamad, teistel on teised arusaamad," lausus ta.

Reformierakond valis Otepääl uue juhatuse. Reformierakonna piirkonna juht ja Otepää vallavolikogu liige Viljar Teder kommenteeris, et kohalik juhatus ei ole lepet veel arutanud, sest nendega ei ole sellest veel juttu tehtud. "Need inimesed, kes on sellele leppele alla kirjutanud, tegutsevad enda, mitte erakonna nimel," märkis Teder.

Sepma ei nõustu Tederiga: "See on vale. Meid kutsus uus juhatus, poolteist tundi ajasime juttu."

Õhtul Otepää volikogu uueks juhiks valitud Siim Kalda kinnitab, et koostööleppe sõlminuid liidab sarnane tulevikuvisioon.

"Peaeesmärk on, et haldusreformiga minnakse jõuliselt edasi ja Otepää kontekstis leitakse parim lahendus," sõnas ta.

Vallavanemana jätkab samuti äsja Reformierakonda astunud Kalev Laul.

Toimetaja: Greete Palmiste



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema