ERR Brüsselis | Rõivas: Brexiti pooldajad on ise näidanud, et lahkumist pole mõtet toetada ({{commentsTotal}})

Sellal, kui ei ole veel selge, mida britid tuleva aasta eesistumise osas otsustavad, on peaminister Taavi Rõivase sõnul selgelt näha, et Brexit ei ole olnud õnnestunud näide, mida euroseptikud oma kampaanias kasutada saaks. Eesti ootab brittidelt kaalutletud, kuid mitte kiirustatud otsustamist.

"Arvan, et briti populistliku kaalutlusega poliitikud on ise teinud kõik selleks, et teiste riikide valijad lahkumismeeleolusid toetaks," kommenteeris Rõivas ERR-ile enne 28. juuni Euroopa Ülemkogu peaministrite õhtusööki.

See, et britid on Brexiti hääletuse järel vaid mõne päevaga kaotanud raha rohkem kui nad mõnekümne aasta vältel euroliitu panustaks, on vaid esimene märk sellest, et euroskeptikutel ei ole võimalik Suurbritannia lahkumist tuua teistele riikidele eeskujuks.

Rõivas tõi näiteks, et kokku on vajunud ka lahkumise kampaania korraldajate loodud õhulossid lubadusest, et muidu euroliitu maksud raha paigutatakse Suurbritannia tervishoiusüsteemi. Tegelikkuses ei ole seda lubadust ilmselt võimalik nii lihtsalt täita ja lubajad on öeldust taganenud.

Eesti ootab brittidelt nädalate jooksul vastust

"Eesistumine iseenesest on suur väljakutse. Kui peame eesistumise aega muutma, on see loomulikult veelgi suurem väljakutse ning peame seda teadma võimalikult varakult," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas ERR-ile.

Valitsusjuhtide arutelus on olukord rahulik ja kaalutletud. "Arvan, et see on ka õige ja me ei peaks sundima Suurbritanniat väga kiiresti ja rutates avaldusi esitama," arvas Rõivas.

Sellega liigitub Eesti samasse leeri näiteks Rootsi ja Saksamaaga, kes on teinud sarnase avalduse. "Tagame, et läbirääkimisi ei peeta kirsside noppimise põhimõttel. See, kes tahab lahkuda, ei saa eeldada, et kõik kohustused kõrvaldatakse, kuid eelised jäävad alles," lausus Merkel varem.

Niisamuti ei tohiks Rõivase hinnangul Suurbritanniat euroliidust kaugele lükata: "See oleks põhimõtteliselt lühinägelik ja vale."

Ülemkogu jätkub veel

Euroopa valitsusjuhid kogunesid täna õhtul Brüsselis Ülemkogule, et kuulata Suurbritannia peaministri David Cameroni sõnumit, millal kavatseb riik alustada lahkumisprotseduuri. "Selgitan neile, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, kuid tahan, et see protsess oleks nii konstruktiivne kui võimalik. Loodan, et tulemus on nii konstruktiivne kui võimalik, sest kuigi lahkume EL-ist, ei saa me Euroopale selga pöörata," lausus Cameron

Euroopa liidrid on avaldanud survet alustada Lissaboni 50. artikli alusel protseduuri nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk rõhutas, et Euroopa Liit on lahkumiseks valmis.

"Euroopa on valmis lahutusprotsessi alustama isegi täna, kuid ilma erilise entusiasmita. See ei ole stsenaarium, millest unistasime. Meil on täpsed protseduurid. Meil on tööplaan olemas, kuid rõhutan, et ilma Suurbritannia märguandeta ei alusta meie mingeid läbirääkimisi lahkumisprotsessi või tuleviku suhete üle," kinnitas Tusk taaskord.

Ülemkogu esimesel poolel räägiti ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul kõigest muust kui Brexitist. Esimese päeva lõpuks koostati seitsme lehekülje pikkune kokkuvõte, mis katab arutatud teemasid nagu migratsioon, majanduskasv, konkurentsivõime. "Kõik kahtlemata põletavad ja olulised teemad, mis on Euroopa avalikkust viimased aastad," sõnas ta.

Riigijuhtide ühisel õhtusöögil võib aga kindel olla, et eelmainitud teemad jutuks ei tule, sest arutatakse seda, mis saab edasi Suurbritanniast.

Mitmed riigid tõid kohtumisele kaasa ettepanekuid, kuidas nende arvates peaks Suurbritanna ja Euroopa Liidu lahutusega käituma. Näiteks Poola on ette valmistanud nimekirja, kuidas viia läbi Euroopa Liidu reform, mille ühe sammuna oodatakse Jean-Claude Junckeri ja Donald Tuski tagasiastumist.

Õhtusöögil alanud arutelud kestavad ilmselt varajaste hommikutundideni.

Europarlamendis peeti erakorraline istung: poliitikud esinesid kirglikult

Euroopa Parlament kutsus aga üles tühistama enne Eestit toimuvat Suurbritannia eesistumist Euroopa Liidus. Erakorralisel istungil 395 saadikut toetas ja 200 oli vastu resolutsioonile, milles ärgitatakse Suurbritanniat kiirustamisele sammudega Euroopa Liidust välja astumiseks. Samas rõhutasid saadikud vajadust alustada reforme Euroopa liidu lähendamiseks oma kodanikele.

Euroopa Parlamendi erakorraline istung kiskus erakordselt tuliseks ning sõnumid olid teravad. Endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt ei hoidnud end tagasi ning kutsus kiiresti lõpetama ebakindlust, mille on loonud briti peaministri David Cameroni otsus venitada lahkumisprotseduuri alustamisega.

Samas süüdistas ta Euroopa Komisjoni kriisidele aeglases reageerimises, mille lõpetamiseks oleks vaja kuulata inimesi ja luua riikideüleseid ühendusi. Mitte referendumi tulemus, vaid sellele eelnenud hirmu õhkkonna loomine oli Verhofstadti sõnul kõige šokeerivam.

"See on see hirmu ja negatiivsuse õhkkond, mis on loodud. See on kõige šokeerivam, mis Suurbritannias juhtus, ja mitte inimeste valik. Nende valik on demokraatia. Täna näeme selle tulemust. Mitu miljardit kaotatud aktsiaturgudel. Naelsterlingi dramaatiline kukkumine ja see kukub ajal, mil teie räägite, härra Farage. Oodake natukene," lausus Verhofstadt.

Suurbritannia iseseisvuspartei liider Nigel Farage kutsus aga saadikuid tuletama meelde, et enne referendumit naerdi mõtte peale, et saareriik võiks ühendusest lahkuda. Lisades, et praegu on Euroopa Liit kui poliitiline projekt eitamisfaasis.

"See on viimane kord, kui teie siin plaksutate. Ja teatud määral olen üllatunud, et te ikka siin olete. Te võitlesite lahkumise nimel, britid hääletasid selle poolt. Miks te siin olete?"

- Juncker europarlamendi ees Farage'ile

"Suurbritannia jääb teie sõbraks. Me jätkame kaubavahetust, teeme koostööd ja oleme teie parimad sõbrad maailmas. Kuid et seda teha, olge mõistlikud ja lubage meil minema minna ja järgida meie globaalseid ambitsioone ja tulevikku," ütles Farage europarlamendile.

Enne kui saadikud hakkasid resolutsiooni arutama ja muutmisettepanekuid tegema, oli kummaline hetk, kui Euroopa Komisjoni president Juncker kohtus Farage'iga, et talle sõbraliku vestluse järel väike põsesuudlus anda. Kõnes oli ta palju järsem:

"See on viimane kord, kui teie siin plaksutate. Ja teatud määral olen üllatunud, et te ikka siin olete. Te võitlesite lahkumise nimel, britid hääletasid selle poolt. Miks te siin olete?"

Šotimaalt valitud Alyn Smith aga palus saadikutel rahulikuks jääda ning mitte nõuda kohest lahkumist. Ta tuletas meelde, et põhja-Iirlased, londonlased ja šotlased ei hääletanud brexiti poolt.

"Palun hoidke meeles, et Šotimaa ei vedanud teid alt. Seega anun teid: ärge vedage Šotimaad alt," deklareeris Smith.

Toimetaja: Tarmo Maiberg, Johannes Tralla, Greete Palmiste



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.