ERR Brüsselis | Rõivas: Brexiti pooldajad on ise näidanud, et lahkumist pole mõtet toetada ({{commentsTotal}})

Sellal, kui ei ole veel selge, mida britid tuleva aasta eesistumise osas otsustavad, on peaminister Taavi Rõivase sõnul selgelt näha, et Brexit ei ole olnud õnnestunud näide, mida euroseptikud oma kampaanias kasutada saaks. Eesti ootab brittidelt kaalutletud, kuid mitte kiirustatud otsustamist.

"Arvan, et briti populistliku kaalutlusega poliitikud on ise teinud kõik selleks, et teiste riikide valijad lahkumismeeleolusid toetaks," kommenteeris Rõivas ERR-ile enne 28. juuni Euroopa Ülemkogu peaministrite õhtusööki.

See, et britid on Brexiti hääletuse järel vaid mõne päevaga kaotanud raha rohkem kui nad mõnekümne aasta vältel euroliitu panustaks, on vaid esimene märk sellest, et euroskeptikutel ei ole võimalik Suurbritannia lahkumist tuua teistele riikidele eeskujuks.

Rõivas tõi näiteks, et kokku on vajunud ka lahkumise kampaania korraldajate loodud õhulossid lubadusest, et muidu euroliitu maksud raha paigutatakse Suurbritannia tervishoiusüsteemi. Tegelikkuses ei ole seda lubadust ilmselt võimalik nii lihtsalt täita ja lubajad on öeldust taganenud.

Eesti ootab brittidelt nädalate jooksul vastust

"Eesistumine iseenesest on suur väljakutse. Kui peame eesistumise aega muutma, on see loomulikult veelgi suurem väljakutse ning peame seda teadma võimalikult varakult," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas ERR-ile.

Valitsusjuhtide arutelus on olukord rahulik ja kaalutletud. "Arvan, et see on ka õige ja me ei peaks sundima Suurbritanniat väga kiiresti ja rutates avaldusi esitama," arvas Rõivas.

Sellega liigitub Eesti samasse leeri näiteks Rootsi ja Saksamaaga, kes on teinud sarnase avalduse. "Tagame, et läbirääkimisi ei peeta kirsside noppimise põhimõttel. See, kes tahab lahkuda, ei saa eeldada, et kõik kohustused kõrvaldatakse, kuid eelised jäävad alles," lausus Merkel varem.

Niisamuti ei tohiks Rõivase hinnangul Suurbritanniat euroliidust kaugele lükata: "See oleks põhimõtteliselt lühinägelik ja vale."

Ülemkogu jätkub veel

Euroopa valitsusjuhid kogunesid täna õhtul Brüsselis Ülemkogule, et kuulata Suurbritannia peaministri David Cameroni sõnumit, millal kavatseb riik alustada lahkumisprotseduuri. "Selgitan neile, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, kuid tahan, et see protsess oleks nii konstruktiivne kui võimalik. Loodan, et tulemus on nii konstruktiivne kui võimalik, sest kuigi lahkume EL-ist, ei saa me Euroopale selga pöörata," lausus Cameron

Euroopa liidrid on avaldanud survet alustada Lissaboni 50. artikli alusel protseduuri nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk rõhutas, et Euroopa Liit on lahkumiseks valmis.

"Euroopa on valmis lahutusprotsessi alustama isegi täna, kuid ilma erilise entusiasmita. See ei ole stsenaarium, millest unistasime. Meil on täpsed protseduurid. Meil on tööplaan olemas, kuid rõhutan, et ilma Suurbritannia märguandeta ei alusta meie mingeid läbirääkimisi lahkumisprotsessi või tuleviku suhete üle," kinnitas Tusk taaskord.

Ülemkogu esimesel poolel räägiti ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul kõigest muust kui Brexitist. Esimese päeva lõpuks koostati seitsme lehekülje pikkune kokkuvõte, mis katab arutatud teemasid nagu migratsioon, majanduskasv, konkurentsivõime. "Kõik kahtlemata põletavad ja olulised teemad, mis on Euroopa avalikkust viimased aastad," sõnas ta.

Riigijuhtide ühisel õhtusöögil võib aga kindel olla, et eelmainitud teemad jutuks ei tule, sest arutatakse seda, mis saab edasi Suurbritanniast.

Mitmed riigid tõid kohtumisele kaasa ettepanekuid, kuidas nende arvates peaks Suurbritanna ja Euroopa Liidu lahutusega käituma. Näiteks Poola on ette valmistanud nimekirja, kuidas viia läbi Euroopa Liidu reform, mille ühe sammuna oodatakse Jean-Claude Junckeri ja Donald Tuski tagasiastumist.

Õhtusöögil alanud arutelud kestavad ilmselt varajaste hommikutundideni.

Europarlamendis peeti erakorraline istung: poliitikud esinesid kirglikult

Euroopa Parlament kutsus aga üles tühistama enne Eestit toimuvat Suurbritannia eesistumist Euroopa Liidus. Erakorralisel istungil 395 saadikut toetas ja 200 oli vastu resolutsioonile, milles ärgitatakse Suurbritanniat kiirustamisele sammudega Euroopa Liidust välja astumiseks. Samas rõhutasid saadikud vajadust alustada reforme Euroopa liidu lähendamiseks oma kodanikele.

Euroopa Parlamendi erakorraline istung kiskus erakordselt tuliseks ning sõnumid olid teravad. Endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt ei hoidnud end tagasi ning kutsus kiiresti lõpetama ebakindlust, mille on loonud briti peaministri David Cameroni otsus venitada lahkumisprotseduuri alustamisega.

Samas süüdistas ta Euroopa Komisjoni kriisidele aeglases reageerimises, mille lõpetamiseks oleks vaja kuulata inimesi ja luua riikideüleseid ühendusi. Mitte referendumi tulemus, vaid sellele eelnenud hirmu õhkkonna loomine oli Verhofstadti sõnul kõige šokeerivam.

"See on see hirmu ja negatiivsuse õhkkond, mis on loodud. See on kõige šokeerivam, mis Suurbritannias juhtus, ja mitte inimeste valik. Nende valik on demokraatia. Täna näeme selle tulemust. Mitu miljardit kaotatud aktsiaturgudel. Naelsterlingi dramaatiline kukkumine ja see kukub ajal, mil teie räägite, härra Farage. Oodake natukene," lausus Verhofstadt.

Suurbritannia iseseisvuspartei liider Nigel Farage kutsus aga saadikuid tuletama meelde, et enne referendumit naerdi mõtte peale, et saareriik võiks ühendusest lahkuda. Lisades, et praegu on Euroopa Liit kui poliitiline projekt eitamisfaasis.

"See on viimane kord, kui teie siin plaksutate. Ja teatud määral olen üllatunud, et te ikka siin olete. Te võitlesite lahkumise nimel, britid hääletasid selle poolt. Miks te siin olete?"

- Juncker europarlamendi ees Farage'ile

"Suurbritannia jääb teie sõbraks. Me jätkame kaubavahetust, teeme koostööd ja oleme teie parimad sõbrad maailmas. Kuid et seda teha, olge mõistlikud ja lubage meil minema minna ja järgida meie globaalseid ambitsioone ja tulevikku," ütles Farage europarlamendile.

Enne kui saadikud hakkasid resolutsiooni arutama ja muutmisettepanekuid tegema, oli kummaline hetk, kui Euroopa Komisjoni president Juncker kohtus Farage'iga, et talle sõbraliku vestluse järel väike põsesuudlus anda. Kõnes oli ta palju järsem:

"See on viimane kord, kui teie siin plaksutate. Ja teatud määral olen üllatunud, et te ikka siin olete. Te võitlesite lahkumise nimel, britid hääletasid selle poolt. Miks te siin olete?"

Šotimaalt valitud Alyn Smith aga palus saadikutel rahulikuks jääda ning mitte nõuda kohest lahkumist. Ta tuletas meelde, et põhja-Iirlased, londonlased ja šotlased ei hääletanud brexiti poolt.

"Palun hoidke meeles, et Šotimaa ei vedanud teid alt. Seega anun teid: ärge vedage Šotimaad alt," deklareeris Smith.

Toimetaja: Tarmo Maiberg, Johannes Tralla, Greete Palmiste



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema