Cameron andis kolleegidele ülevaate, miks referendum just nii läks
Ülemkogule kogunenud Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kuulasid eile õhtul Briti peaministri selgitusi seoses määdunud nädalal aset leidnud referendumiga, mille tulemusena otsustati EL-ist lahkumise kasuks. Cameron rõhutas ühisel õhtusöögil, et kuigi ta tegi kampaaniat EL-i jäämise nimel, siis paraku jäi tema ning paljude teiste seisukoht kaotajaks.
"Valijad said aru majanduslikest argumentidest (liitu jäämise kasuks), kuid mure migratsiooni ja suveräänsuse pärast oli suur," rääkis peagi ametist lahkuv Briti peaminister.
Cameroni sõnul olid teised riigijuhid tema selgituste suhtes mõistmist üles näidanud, kuid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oli öelnud, et tema Cameroni selgitusi ei usu, vahendasid Yle, BBC jt.
"Kui Euroopa Liitu aastaid ja aastakümneid maha teha, ei tohiks ka imestada, kui valijad seda uskuma hakkavad," sõnas Juncker pärast kokkusaamist. "Meie sõprus siiski jätkub. See ongi ainus asi, mis jätkub: meie sõprus eurooplastena."
Tegemist oli Cameroni viimase Ülemkoguga
Suurem osa Euroopa Liidu riikidest oli seisukohal, et Suurbritannia ei pea koheselt lahkumisavaldust tegema ehk Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit rakendama. Läbirääkimisi saab aga alustada alles siis, kui see samm on astutud. Nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa on rõhutanud, et mingeid mitteametlikke läbirääkimisi enne 50. artikli käivitamist Suurbritanniaga pidama ei hakata. Liidukantsler Angela Merkel on öelnud ka seda, et Ühendkuningriik ei saa kõneluste käigus hakata "tordilt kirsse valima", vaid peab arvestama sellega, et siseturule pääsu eelduseks on ka kodanike vaba liikumine.
"Riigijuhid saavad aru, et Suurbritannias peab laskma tolmul tagasi vajuda," sõnas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk pärast koosolekut. Samas tunnistas ta, et laua taga oli paar liikmesriiki, kes soovisid, et London lahkumisteate kohe ametlikult esitaks.
Cameroni jaoks oli tegemist viimase Ülemkoguga, sest ta on teatanud, et astub hiljemalt oktoobris ametist tagasi. Briti peaminister tunnistas, et eilne õhtu oli tema jaoks kurb.
"Ta oli üsna alandlikus meeleolus ja koostööaldis, ja väga kurb lõpptulemuse pärast," kommenteeris Soome peaminister Juha Sipilä.
BBC teatel vähemalt laua taga istumisega segadust ei tekkinud. Traditsiooniliselt istutakse laua taga eesistujariigi järjekorras ning seega sattus Cameron istuma Malta peaministri Joseph Muscati ja Eesti valitsusjuhi Taavi Rõivase vahele.
Rõivas märkis Twitteris, et õhkkond oli kurb, kuid konstruktiivne.
#Brexit on the menu at #EUCO dinner: atmosphere is sad but constructive. Huge challenge, but together we will manage pic.twitter.com/1CyN1IgyIY
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) June 28, 2016
Eesti ootab Suurbritannialt vastust nädalate jooksul, sest kaalul on ka võimalik eesistumise aja muutmine.
Täna jätkavad ülejäänud riigijuhid juba ilma Cameronita
Ülejäänud 27 liikmesriigi juhid jätkavad Euroopa Liidu tuleviku arutamist täna juba ilma Cameronita. Tegemist on esimese korraga viimase 40 jooksul, kui sellise kohtumise või selle eelnevate versioonide juures on puudu Ühendkuningriik.
50 artikli peab käivitama Cameroni järeltulija
Cameron on öelnud, et ise ta 50. artiklit enam ei käivita ning jätab selle oma järeltulijale, kes peaks sügisel ametisse asuma. hetkel pole veel kaugeltki selge, kes selleks saab, sest konservatiivide seas on käimas pingeline sisevõitlus. Parteisisene vastasseis on kestnud juba pikka aega, sest osa erakonnast toetas EL-is püsimist, osa aa lahkumist. Euroopa Komisjon ja suur osa teistest liikmesriikidest on aga seisukohal, et ametliku lahkumisprotsessiga tuleb alustada võimalikult, et välitda pikalt kestvat ebaselguse perioodi.
Samas pole ka Suurbritannias laiemalt kõik veel selge, sest nii parlament kui ka näiteks Šotimaa, kus soovitakse pigem EL-is püsida, võivad lahkumisprotsessi kulgemist juriidiliselt takistama hakata. Erinevad arengud teeb võimalikuks asjaolu, et referendumi tulemus ei ole briti valitsuse jaoks siduv.
Samuti nõuavad miljoni inimesed uue referendumi korraldamist ning selle sooviga on üles astunud ka hulk inimesi, kes algselt EL-ist lahkumise kasuks otsustas. 23. juunil toimunud referendumil toetas EL-ist lahkumist vaid 51,89% valijatest, võimalikul teisel referendumil peaks selle nõudjate sõnul aga võiduks vajalik ülekaal suurem olema. Ei saa välistada ka seda, et peagi toimuvad Suurbritannias uued parlamendivalimised, mis oleksid paratamatult ka nö teiseks referendumiks.
Toimetaja: Laur Viirand