Cameron andis kolleegidele ülevaate, miks referendum just nii läks ({{commentsTotal}})

Briti peaminister David Cameron.
Briti peaminister David Cameron. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ülemkogule kogunenud Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kuulasid eile õhtul Briti peaministri selgitusi seoses määdunud nädalal aset leidnud referendumiga, mille tulemusena otsustati EL-ist lahkumise kasuks. Cameron rõhutas ühisel õhtusöögil, et kuigi ta tegi kampaaniat EL-i jäämise nimel, siis paraku jäi tema ning paljude teiste seisukoht kaotajaks.

"Valijad said aru majanduslikest argumentidest (liitu jäämise kasuks), kuid mure migratsiooni ja suveräänsuse pärast oli suur," rääkis peagi ametist lahkuv Briti peaminister.

Cameroni sõnul olid teised riigijuhid tema selgituste suhtes mõistmist üles näidanud, kuid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oli öelnud, et tema Cameroni selgitusi ei usu, vahendasid Yle, BBC jt.

"Kui Euroopa Liitu aastaid ja aastakümneid maha teha, ei tohiks ka imestada, kui valijad seda uskuma hakkavad," sõnas Juncker pärast kokkusaamist. "Meie sõprus siiski jätkub. See ongi ainus asi, mis jätkub: meie sõprus eurooplastena."

Tegemist oli Cameroni viimase Ülemkoguga

Suurem osa Euroopa Liidu riikidest oli seisukohal, et Suurbritannia ei pea koheselt lahkumisavaldust tegema ehk Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit rakendama. Läbirääkimisi saab aga alustada alles siis, kui see samm on astutud. Nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa on rõhutanud, et mingeid mitteametlikke läbirääkimisi enne 50. artikli käivitamist Suurbritanniaga pidama ei hakata. Liidukantsler Angela Merkel on öelnud ka seda, et Ühendkuningriik ei saa kõneluste käigus hakata "tordilt kirsse valima", vaid peab arvestama sellega, et siseturule pääsu eelduseks on ka kodanike vaba liikumine.

"Riigijuhid saavad aru, et Suurbritannias peab laskma tolmul tagasi vajuda," sõnas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk pärast koosolekut. Samas tunnistas ta, et laua taga oli paar liikmesriiki, kes soovisid, et London lahkumisteate kohe ametlikult esitaks.

Cameroni jaoks oli tegemist viimase Ülemkoguga, sest ta on teatanud, et astub hiljemalt oktoobris ametist tagasi. Briti peaminister tunnistas, et eilne õhtu oli tema jaoks kurb.

"Ta oli üsna alandlikus meeleolus ja koostööaldis, ja väga kurb lõpptulemuse pärast," kommenteeris Soome peaminister Juha Sipilä.

BBC teatel vähemalt laua taga istumisega segadust ei tekkinud. Traditsiooniliselt istutakse laua taga eesistujariigi järjekorras ning seega sattus Cameron istuma Malta peaministri Joseph Muscati ja Eesti valitsusjuhi Taavi Rõivase vahele.

Rõivas märkis Twitteris, et õhkkond oli kurb, kuid konstruktiivne. 

Eesti ootab Suurbritannialt vastust nädalate jooksul, sest kaalul on ka võimalik eesistumise aja muutmine.

Täna jätkavad ülejäänud riigijuhid juba ilma Cameronita

Ülejäänud 27 liikmesriigi juhid jätkavad Euroopa Liidu tuleviku arutamist täna juba ilma Cameronita. Tegemist on esimese korraga viimase 40 jooksul, kui sellise kohtumise või selle eelnevate versioonide juures on puudu Ühendkuningriik.

50 artikli peab käivitama Cameroni järeltulija

Cameron on öelnud, et ise ta 50. artiklit enam ei käivita ning jätab selle oma järeltulijale, kes peaks sügisel ametisse asuma. hetkel pole veel kaugeltki selge, kes selleks saab, sest konservatiivide seas on käimas pingeline sisevõitlus. Parteisisene vastasseis on kestnud juba pikka aega, sest osa erakonnast toetas EL-is püsimist, osa aa lahkumist. Euroopa Komisjon ja suur osa teistest liikmesriikidest on aga seisukohal, et ametliku lahkumisprotsessiga tuleb alustada võimalikult, et välitda pikalt kestvat ebaselguse perioodi.

Samas pole ka Suurbritannias laiemalt kõik veel selge, sest nii parlament kui ka näiteks Šotimaa, kus soovitakse pigem EL-is püsida, võivad lahkumisprotsessi kulgemist juriidiliselt takistama hakata. Erinevad arengud teeb võimalikuks asjaolu, et referendumi tulemus ei ole briti valitsuse jaoks siduv.

Samuti nõuavad miljoni inimesed uue referendumi korraldamist ning selle sooviga on üles astunud ka hulk inimesi, kes algselt EL-ist lahkumise kasuks otsustas. 23. juunil toimunud referendumil toetas EL-ist lahkumist vaid 51,89% valijatest, võimalikul teisel referendumil peaks selle nõudjate sõnul aga võiduks vajalik ülekaal suurem olema. Ei saa välistada ka seda, et peagi toimuvad Suurbritannias uued parlamendivalimised, mis oleksid paratamatult ka nö teiseks referendumiks. 

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: