Islandi ja Eesti jalgpallil on ajalooline ühisosa ({{commentsTotal}})

Island tegi esmaspäeval jalgpalliajalugu alistades Euroopa Meistrivõistluste kaheksandikfinaalis mängu selge favoriidi Inglismaa 2:1. Väikeses Eestis elavad paljud väikesele Islandile kaasa - tegelikult on kahe riigi jalgpallil olemas ka reaalne ühisosa.

Jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Islandi edu saladus on väga lihtne.

"Kohalikud omavalitsused koostöös jalgpalliliiduga rahastasid ise suurte sisehallide ehitust ja ka väikeste väljakute ehitust ja kõik need halduskulud maksavad omavalitsused. Saar on väga väike ja kõik lapsed, kõik noored jõuavad nende väljakuteni," rääkis Schwede.

Tegelikult aga on Eesti ja Islandi jalgpalliajalool ka midagi ühist. Selleks pidepunktiks on 1930. aastatel Eesti jalgpallikoondisse kuulunud Evald Mikson, keda Simon Wiesenthali keskus on süüdistanud ka natsikuritegudes. Pärast II maailmasõda põgenes Mikson Islandile ja jätkas spordivaldkonnas.

"Väidetavalt on ta isegi korvpallile aluse pannud Islandi saarel ja jalgpallis tema kõige suuremad teened seisnesid selles, et ta oli tuntud massöör saare peal," märkis Schwede.

Muidugi kuidagi ei saa mainimata jätta, et tema väga suur panus Islandi jalgpalli oli see, et mõlemad tema pojad, Johannes ja Atli olid profijalgpallurid. Mõlemad pojad on hiljem öelnud, et neil on Eestiga eriline side.

"Poeg Johannes keeldus 1975. aastal minemast Islandi koondisega Moskvasse, öeldes Islandi jalgpalliliidus, et niikaua kuni Eesti on okupeeritud, mina Moskvasse ei lähe," rääkis Schwede.

Teisest pojast Atlist sai hiljem Islandi koondise peatreener ning ta on mitmel korral ka Eestit külastanud.

Schwede lisas, et Raplas on üks jalgpallimeeskond, mille nimi on Atli. "See mängib küll Eesti madalamates liigades, aga see on just pandud Atli Edvaldssoni auks. Atli on seda ise käinud ka vaatamas, ka külas käinud."

Eesti sugemetega vendadest on tänaseks saanud kuulsad Islandi endised jalgpallurid, kes aga suure tõenäosusega võivad praegusel EM-il Islandile kaasa elada sama elavalt kui Islandi kommentaator pärast Islandi teist väravat eile.

Toimetaja: Priit Luts



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: