Välisministeeriumile on endast teada andnud ligi 80 Istanbulis viibivat Eesti kodanikku ({{commentsTotal}})

{{1467181413000 | amCalendar}}

Välisministeeriumi üleskutsele endast teada anda on praeguseks reageerinud juba 78 inimest, kes on eile õhtul Istanbuli lennujaamas toimunud terrorirünnaku valguses teavitanud, et nendega on kõik korras.

"Praegusel hetkel välisministeeriumil sellist infot (eestlastest kannatanute kohta - Toim.) ei ole ja tänu ERR-i portaalis avaldatud üleskutsele endast teada anda, on inimesed seda ka usinasti kasutanud. Praegu meile on öelnud 78 inimest, et nendega on kõik korras ja et nad ootavad oma lendu kas siis edasi või tagasi," selgitas ERR-i raadiouudistele välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tarmo Punnik.

Punniku sõnul käib infovahetus Türgi võimudega kogu aeg ning seega selguvad uuemad asjaolud päeva jooksul. "Meie esmane mure on muidugi Eesti kodanike elu ja tervis. Ja põhimõtteliselt saab internetis lugeda seda, kas ja millal lennud taastumas on. Me oleme aru saanud, et sellist pikka lendude vahet, nagu oli Brüsseli puhul näiteks, ei tule," lisas ta.

Küsimusele, kas ministeeriumi hinnangul tasub praegu Türki reisida või mitte, vastas Punnik, et välisministeerium on tegelikult olnud oma soovitustes üsna ühte liini ajav juba pikka aega. "Meie soovitus on olnud see, et suurlinnades tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, eriti rahvarohketes paikades - turgudel, jaamades, kuskil suuremates keskustes. Mis puudutab puhkusele sõitu, siis tegelikult siiamaani ei ole turismipiirkondades midagi halba juhtunud, mis ei tähenda, et ettevaatlikkust võiks minetada. Nii et silmad peaks olema kogu aeg lahti ja tuleks olla alati valmis halvimaks," sõnas ta.

Eesti saatkond: saime võimudelt mitteametliku kinnituse, et eestlastega on kõik korras

Eesti saatkonna teatel on rünnaku ajal Atatürgi lennujaamas viibinud eestlastega kõik korras.

"Tallinnast tulev Turkish Airlinesi lennuk maandus praktiliselt üheaegselt terrorirünnakuga ja selle lennuki pardal oli 111 inimest. Ning eile, kohe, kui need teated hakkasid tulema, siis me püüdsime inimestega saada kontakti," selgitas Eesti suursaadik Türgis Marin Mõttus "Aktuaalsele kaamerale".

"Praeguseks on enamuse pardal olnud eestlastega kontakt olemas, meie teada nendega midagi halba juhtunud ei ole," jätkas ta.

Suursaadiku sõnul on nad saanud ka Istanbuli võimudelt kinnituse, mis on küll hetkel mitteametlik, et hukkunute ega vigastatute hulgas eestlasi ei ole.

"Muidugi on inimeste reisiplaanid muutunud, see on mõistetav," lisas Mõttus.

Türgi suursaadik: inimestel tuleb olla valvas kõikjal

Türgi suursaadiku Hayriye Kumasciouglu kinnitusel on Istanbuli lennujaama turvakontroll väga range, kuid eilne rünnak näitab, et inimestel tuleb valvas olla kõikjal.

"Ma olen sellest ramadaani ajal sooritatud nurjatust rünnakust tsiviilisikute vastu äärmiselt šokeeritud ja haavatud," nentis diplomaat.

"Lennujaama turvanõuded on tegelikult väga ranged. Eriti transiitreisijate jaoks ei tohiks olla mingit ohtu. Kuid me kõik peame olema valvsad, ükskõik, kus viibime," märkis Kumasciouglu.

Rünnakus hukkus vähemalt 36 inimest

Istanbuli Atatürki lennujaamas avasid teisipäeva õhtul kella 22 ajal tule ja õhkisid end kolm enesetaputerroristi. Rünnakus hukkus Türgi võimude andmeil 36 ja sai haavata rohkem kui 140 inimest. Vahetult enne rünnakut maandus Istanbulis Tallinnast startinud lennuk, viga saanud eestlastest teateid pole.

Türgi võimud peavad kõige tõenäolisemaks süüdlaseks äärmusrühmitust ISIS.

Välisministeeriumi üleskutse

Välisministeerium palub hetkel Istanbulis viibijatel või nende lähedastel teavitada e-kirjaga konsul@mfa.ee või SMS-i/kõnega telefonile +372 53 01 9999, kas teiega on kõik korras.

Reisiinfo

http://www.vm.ee/et/riigid/turgi?display=travel_info kohaselt on Türgis kasvanud terrorioht, viimasel ajal on sagenenud terroriaktid suurlinnades (Ankara, Istanbul). Soovitatakse võimalusel vältida suurlinnade külastamist ning olla äärmiselt tähelepanelik ja tavapärasest ettevaatlikum linnakeskustes, kaubanduskeskustes, turgudel, bussides, minibussides (dolmuš) ja metroos.

Samuti tuleb ohutuse eesmärgil täielikult vältida meeleavaldusi ja rahvakogunemisi ning neid mitte pildistada või filmida. Avalikes hoonetes ja kaubanduskeskustes peab järgima ohutusnõudeid, seal võidakse kasutada kottide läbivalgustamist ja metallidetektoreid.

Soovitatakse mitte reisida Kagu-Türgisse. Seoses halva julgeolekuolukorraga Türgi-Süüria piiril soovitatakse kindlasti vältida reisimist Süüriaga vahetult piirnevatele aladele.

Kindlasti tuleks oma Türgis viibimine registreerida (nii lühi- kui pikaajalist) aadressil https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: