Merkel kinnitas, et Venemaa-vastaseid sanktsioone pikendatakse
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kinnitas eile Ülemkogul, et Euroopa Liit pikendab Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioone.
Viidates asjaolule, et relvarahu Ukrainas pole endiselt täielikult tööle hakanud, ütles Merkel, et nii tema kui Prantsusmaa president François Hollande on teinud Brüsselis teistele EL-i riigijuhtidele selgeks, et "sanktsioonide pikendamine on kahjuks vajalik", vahendas Wall Street Journal.
Euroopa Liidu suursaadikud jõudsid eelmisel nädalal põhimõttelisele kokkuleppele pikendada sanktsioone 6 kuu võrra ehk 2017. aasta jaanuari lõpuni. Otsus viibis põhjusel, et Itaalia soovis teemat veel Ülemkogul arutada ning seoses asjaoluga, et Prantsusmaal tuli teemat arutada ka parlamendis.
Nüüd aga eeldatakse, et sanktsioonide ametlik pikendamine otsustatakse ära lähipäevadel. "Pole midagi, mis sanktsioonide pikendamist takistaks," sõnas Merkel pärast eile pärast kolleegidega kohtumist.
Väidetavalt arutasid riigijuhid teemat lõpuks üsna põgusalt.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on lubanud, et oktoobris arutatakse nii sanktsioone kui ka suhteid Venemaaga juba laiemalt.
EL on sidunud sanktsioonid Minski leppega
Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu majandussanktsioonid ligi kaks aastat tagasi seoses Ukraina kriisiga. Venemaa kehtestas peagi omakorda ka vastusanktsioonid, millega keelati näiteks mitmete toiduainete import Euroopast Venemaale.
Kuigi mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid - näiteks Kreeka, Itaalia, Slovakkia ja Ungari - on Venemaa-vastaseid sanktsioone varem korduvalt kritiseerinud, pole ükski neist pikendamist otseselt ja ametlikult läbi kukutama hakanud.
Euroopa Liit on majandussanktsioonid sidunud otseselt Minski rahuleppe tingimuste täitmisega ning seda pole EL-i arvates teinud ei Kreml ega viimase poolt toetatud jõud Ida-Ukrainas. Näiteks peaks relvarahu reaalselt püsima ning Ukraina peaks saama võimaluse valvata kogu oma riigipiiri. Lisaks on Euroopa Liit kehtestanud veel eraldi sanktsioone, mis puudutavad Krimmi poolsaare okupeerimist ja annekteerimist.
Kiievi teatel jätkavad Kremli-meelsed võitlejad Donbassi kontrolljoonel süstemaatilist tulistamist. Iga päev registreeritakse kümneid juhtumeid, mille käigus vastased valitsusvägede positsioonide pihta tule avavad, ning endiselt langeb Ukraina sõdureid. Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi teatel oli üks langenu nii eile kui ka üleeile. Ukraina on korduvalt ka rõhutanud seda, et Kremli-meelsed jõud kasutavad tulistamiseks sageli raskerelvastust, mis peaks Minski lepete kohaselt rindejoone lähistelt tagasi tõmmatud olema.
Toimetaja: Laur Viirand