Turismi langus sunnib Türgit suhteid siluma ({{commentsTotal}})

Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan. Autor/allikas: Adem Altan/AFP/Scanpix

Türgi president Recep Tayyip Erdogan peaks täna pidama telefonivestluse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Lisaks suhete parandamise katsele Venemaaga taastas Ankara diplomaatilised suhted ka Iisraeliga, mis katkesid kuus aastat tagasi, kui Iisraeli üksused ei lasknud Türgi abilaeva Gazasse.

Türgi peaminister Binali Yildirim kinnitas parlamendis juba eile, et suhete normaliseerimine Venemaaga on alanud ning et maailmas on nüüd vähem Türgile vaenulikke riike, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kuna Türgi president Recep Tayyip Erdogan avaldas kahetsust Vene lennuki allatulistamise ja piloodi hukkumise pärast Venemaa presidendile Vladimir Putinile saadetud kirjas, siis loodab Ankara, et suhted suurriigiga paranevad kohe. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov jahutas siiski Ankara lootusi, öeldes, et ei tasuks kohe mõelda, et mõne päevaga on võimalik suhteid normaliseerida. Peskov kinnitas siiski, et töö selles suunas jätkub. Türgi presidendi pressiesindaja täpsustas, et kiri Putinile ei tähenda vabandust, vaid kahetsust juhtunu pärast. Ta lisas, et suhete normaliseerimise kõrval ei muutu vaated Ukraina, Süüria ja Krimmi suhtes, mistõttu jäävad need teravad teemad endiselt alles.

Seni ei ole Moskva vihjanud sanktsioonide võimaliku leevendamise kohta ja miks peakski, kui Putin nõudis, et lennuki allatulistamise eest peab Erdogan isiklikult vabandama ja piloodi allatulistaja tuleb kohtu alla anda. Esmaspäeval teataski Türgi prokuratuur, et Süüria mässuliste ridades võitlevale türklasele esitatakse süüdistus vene piloodi surmas.

Rahvusvahelised vaatlejad on pakkunud, et Ankara pingutuse üks põhjus on majanduslik - nimelt on venemaa sanktsioonid andnud Türgi majandusele raske hoobi, ja seda eelkõige turismi valdkonnas.

Türgi turismiministeeriumi andmeil vähenes eelmise aasta maikuuga võrreldes turistide arv ligi 35 protsenti, mis on suurim kukkumine 22 aasta jooksul. Veelgi märkimisväärne on, et külalisi venemaalt oli 92 protsenti vähem kui aasta varem. Teine põhjus on aga Süüria sõda - Moskva toetus Süüria presidendile Bashar al-Assadile on muutnud sõja kurssi, kuigi Ankara koos lääneriikidega on Assadi vastu.

Türgi välispoliitiline kurss on seega muutunud, kuigi avalikult nii seda ei öelda - alles esmaspäeval teatati koos Iisraeliga diplomaatiliste suhete taastamisest pärast kuue aastast vaheaega.

Kahe riigi lepe annab Iisraelile võimaluse kasutada miljardeid kuupmeetreid gaasi Vahemeres ja saata maavara läbi Türgi Euroopasse, Ankara saab aga endiselt pärast Gaza mereblokaadi lõpetamist Iisraeli poolt saata toitu, meditsiinivahendeid ja tehnikat vee- ja elektrivarustuse taastamiseks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: