Ekspertiis otsib vastust küsimusele, kas Kender vajab pühhiaatrilist ravi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Harju maakohus määras õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises süüdistatavale kirjanikule Kaur Kendrile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, milles otsitakse muuhulgas vastust küsimustele, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ning kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.

Psühhiaatrilist ekspertiisi taotles Kenderile Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul ilmnesid kohtuistungil uued asjaolud, kui Kender tunnistas, et tal esinevad raevuhood.

Kenderi kaitsja vandeadvokaat Paul Keres palus jätta taotluse rahuldamata, sest tema hinnangul on selline süüdistatava inimväärikust alandav ekspertiis asjakohatu ning selle määramine ei kuulu õiglase kohtupidamise juurde.

Kohtunik Leo Kunman nõustus aga prokuröriga ja leidis, et taotlus on põhjendatud.

"Asjaolude selgitamine nõuab eriteadmisi ning eksperdi arvamus on asja lahendamisel tähtis," märkis kohtunik kohtumääruses.

Kohus tegi ekspertiisi ülesandeks psühhiaater Katrin Einole ja psühholoog Tiina Kompusele.

Kohtumääruse järgi peavad eksperdid uurima, milline oli Kenderi psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima, samuti seda, kas tal esineb psüühikahäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning kas tal esineb isiksusehäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Eksperdid selgitavad ka, kas Kenderil esineb kognitiivseid defitsiite, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti seda, kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning kas ta vajab psühhiaatrilist ravi.

Kuna kohtumäärus ei ole vaidlustatav, siis on see jõustunud.

Kender endal süüd ei näe

Mai alguses alanud protsessil Kender end lapsporno valmistamises süüdi ei tunnistanud.

Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles oma avakõnes, et prokuratuur hindab väga kõrgelt sõnavabadust ja õigust vabale enseväljendusele, kuid sõnavabadus ei ole absoluutne.

"Lapsporno tootmine ja levitamine ohustab laste turvalisust ja see on keelatud. Kirjanik ei ole väljaspool seadust või sellest kõrgem. Ei ole härgasid, ei ole jupitere," märkis prokurör.

Pähkel kinnitas, et prokuratuur peab lisaks sõnavabaduste kaitsmisele kaitsma ka seda, et keegi oma sõnadega ei kahjustaks teiste ühiskonnaliikmete õigusi.

Pähkel tõdes, et kohtuprotsess ei anna hinnangut Kenderi teksti kirjanduslikule väärtusele. "See ei oma mitte mingisugust tähtsust. Lapsporno tootmine, ükskõik mil viisil, on seadusega keelatud," kinnitas prokurör.

"Fiktsioon töötab ja stimuleerib. Lapsporno tootmine ja levitamine ohustab laste turvalisust," märkis ta.

Kenderi kaitsja Paul Keres märkis, et kriminaalmenetlust toimetatakse valikuliselt ja Kenderi suhtes ebaõiglaselt, sest sama teksti, mida prokuratuur peab lapspornograafiliseks, on lisaks Kenderile oma nime alt avaldanud veel 47 inimest, nende seas mitmed tuntud ühiskonnategelased.

"Mitte ühegi suhtes ei ole esitatud süüdistust, rääkimata kriminaalmenetluse algatamisest, kuigi tegemist on identse tekstiga, mida levitati samas väljaandes," tõdes Keres.

Tema sõnul ei menetle prokuratuur kriminaalasju ka teiste prokuratuuri tõlgenduse kohaselt lapserootilist ja -pornograafilist sisu omavate teoste levitamise suhtes, näiteks "Lolita" või "120 päeva Soodomas".

"Nabokov ütleb oma "Lolitas", et see on mõnus - see on fantastiline, Kender ütleb oma teoses vastupidi - see on vastik," kinnitas Keres.

Keres nentis, et Eesti raamatukogud ja raamatupoed on täis teoseid, milles kujutatakse alla 14-aastaste isikute seksuaalseid tegevusi ning miskipärast ei süüdista prokuratuur neid kuriteos.

Kerese sõnul ei ole aga Kenderi teos mõeldud kellegi kuriteole kihutamise vaid just nende "vastikute inimeste, kes lapsi kuritarvitad - naeruvääristamiseks, taunimiseks. See on õuduslugu," ütles Keres.

Kohtunik Leo Kunman rahuldas veebruaris toimunud eelistungil Põhja ringkonnaprokuröri Lea Pähkli taotluse ning kuulutas kriminaalasja kohtuliku uurimise kinniseks, kuid avalik oli esimesel istungi päeval prokuröri avakõne ja kaitsja arvamus ning hiljem kohtuvaidlus ja kohtuotsuse kuulutamine.

Süüdistus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaur Kenderit tema kirjutatud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises.

Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel nihilist.fm Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja Untitled 12.

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.

Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – seal hulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud.

"Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,“ ütles Pähkel.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: