Visegradi riigid nõuavad Euroopa Liidus ulatuslikke ümberkorraldusi
Visegradi grupi ehk Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia juhid nõuavad täna jätkuval Euroopa Ülemkogul EL-i märkimisväärset reformimist, eriti seda, kuidas funktsioneerivad ühenduse institutsioonid.
Eile teatati, et näiteks Poola on saabunud Brüsslisse ambitsioonikate eesmärkidega. Enne 27 riigijuhi (Suurbritannia peaminister David Cameron täna enam ei osale) kohtumist astusid Visegradi riigid aga üles ühisavaldusega, milles kutsuvad üles looma "tõelist usaldusele rajanevat liitu", kirjutas väljaanne EurActiv.
"Meie kodanike tõelised mured peavad saama paremini väljendatud. Liikmesriikide parlamente tuleb kuulda võtta. Euroopa Liitu institutsioonid peavad lähtuma oma eesmärkidest ja mandaatidest. Usaldust tuleb suurendada ka liikmesriikide vahel, alustades sellega, et kaoksid kunstlikud ja mittevajalikud eraldusliinid, mida me oleme näinud viimaste kuude jooksul tekkimas," seisab nelja peaministri ühispöördumises.
Samas tegi Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka, kelle riik on hetkel Visegradi grupi eesistujaks, selgeks, et nad ei nõua Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tagasiastumist.
Varem olid nii Tšehhi Vabariigi kui ka Poola välisminister nõudnud, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad võtma vastutuse eelmise nädala Briti referendumi tulemuse eest.
Sobotka arvates oleks praegusel hetkel mingite isiklike lahingute alustamine vale. "Ma oleksin õnnelik, kui Euroopa Komisjon aitaks aktiivsemalt otsida EL-is kompromissi ja üritaks rohkem lahendada liikmesriikide vahelisi erimeelsusi. Samuti sooviksin ma rohkem näha, et Komisjon näitaks Euroopa Ülemkogu otsuste suhtes üles suuremat respekti," selgitas ta.
Tšehhi peaminister meenutas põgenikekriisi, mille ajal mitmed liikmesriigid leppisid mitmes asjas kokku, kuid Euroopa Komisjon jätkas oma kohustuslike põgenikekvootide plaani läbisurumisega.
"Samas ühe mehe väljavahetamine olukorda Euroopa Liidus ei lahenda," kommenteeris Sobotka Junckeri teemat.
Näiteks on teada, et Visegradi riikide arvates peaks just Ülemkogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide juhid ja mida juhib Donald Tusk, olema see institutsioon, kes lahkuva Suurbritanniaga läbi rääkima hakkab. Peamine seisukoht paistab aga hetkel olevat pigem see, et Brexiti protsessi hakkab EL-i poolt kontrollima Junckeri juhitud Komisjon.
"Me peame muutma Euroopa toimimist kui sellist ning panema paika punase joone. Mulle meeldiks, kui me saadaksime hiljemalt sügise alguses selge signaali, kuidas me tahaksime Euroopat positiivselt muuta.
Visegradi riike huvitab oma Suurbritannias viibivate kodanike saatus
Brexiti asjus on kõik Visegardi riigid aga huvitatud sellest, et nende kodanike õigused ja ettevõtete tegevus Suurbritannias säiliks.
"Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtted ei tohi sattuda halvemasse olukorda kui Briti kodanikud ja ettevõtted. Kokkulepe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel peab vastastikusel võrdsel ja õiglasel kohtlemisel," rõhutatakse peaministrite avalduses.
Enne referendumit sai Cameron EL-iga kokkuleppele, et Londonil on võimalik kasutada seitse aastat nn hädapidurit, millega saaks piirata osade sotsiaaltoetuste maksmist teistest EL-i riikidest pärit sisserändajatele.
Suurbritanniasse on pärast 2004. aastat läinud tööle ja elama umbes 800 000 poolakat ning sadu tuhandeid tšehhe, slovakke ja ungarlasi.
Sobotka arvas, et Cameroni poolt varem saavutatud lepe referendumi tulemust eriti ei mõjutanud. "Kahjuks moodustas Ida-Euroopast pärit töötajatele vastandumine märkimisväärse osa referendumile eelnenud debatist. Ma pakun, et see räägib meile ka midagi Briti ühiskonna hetkeolukorra kohta."
Viimasel ajal Suurbritannias esinenud ksenofoobsed rünnakud on tekitanud Ida-Euroopa riikides muret, sest nende kodanikud on sattunud sõimu, ähvarduste ja ka hullemate rünnakute sihtmärkideks.
Enne referendumit teatasid kõik Visegradi riigid, et Suurbritannia peaks Euroopa Liitu jääma, sest nii oleks ka lihtsam Euroopa Liidu ees seisvatele suurtele väljakutsetele vastu minna.
Toimetaja: Laur Viirand