Visegradi riigid nõuavad Euroopa Liidus ulatuslikke ümberkorraldusi ({{commentsTotal}})

Vasakult: Slovakkia peaminister Robert Fico, Poola peaminister Beata Szydlo, Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka ja Ungari peaminister Viktor Orban.
Vasakult: Slovakkia peaminister Robert Fico, Poola peaminister Beata Szydlo, Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka ja Ungari peaminister Viktor Orban. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Visegradi grupi ehk Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia juhid nõuavad täna jätkuval Euroopa Ülemkogul EL-i märkimisväärset reformimist, eriti seda, kuidas funktsioneerivad ühenduse institutsioonid.

Eile teatati, et näiteks Poola on saabunud Brüsslisse ambitsioonikate eesmärkidega. Enne 27 riigijuhi (Suurbritannia peaminister David Cameron täna enam ei osale) kohtumist astusid Visegradi riigid aga üles ühisavaldusega, milles kutsuvad üles looma "tõelist usaldusele rajanevat liitu", kirjutas väljaanne EurActiv.

"Meie kodanike tõelised mured peavad saama paremini väljendatud. Liikmesriikide parlamente tuleb kuulda võtta. Euroopa Liitu institutsioonid peavad lähtuma oma eesmärkidest ja mandaatidest. Usaldust tuleb suurendada ka liikmesriikide vahel, alustades sellega, et kaoksid kunstlikud ja mittevajalikud eraldusliinid, mida me oleme näinud viimaste kuude jooksul tekkimas," seisab nelja peaministri ühispöördumises.

Samas tegi Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka, kelle riik on hetkel Visegradi grupi eesistujaks, selgeks, et nad ei nõua Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tagasiastumist.

Varem olid nii Tšehhi Vabariigi kui ka Poola välisminister nõudnud, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad võtma vastutuse eelmise nädala Briti referendumi tulemuse eest.

Sobotka arvates oleks praegusel hetkel mingite isiklike lahingute alustamine vale. "Ma oleksin õnnelik, kui Euroopa Komisjon aitaks aktiivsemalt otsida EL-is kompromissi ja üritaks rohkem lahendada liikmesriikide vahelisi erimeelsusi. Samuti sooviksin ma rohkem näha, et Komisjon näitaks Euroopa Ülemkogu otsuste suhtes üles suuremat respekti," selgitas ta.

Tšehhi peaminister meenutas põgenikekriisi, mille ajal mitmed liikmesriigid leppisid mitmes asjas kokku, kuid Euroopa Komisjon jätkas oma kohustuslike põgenikekvootide plaani läbisurumisega.

"Samas ühe mehe väljavahetamine olukorda Euroopa Liidus ei lahenda," kommenteeris Sobotka Junckeri teemat.

Näiteks on teada, et Visegradi riikide arvates peaks just Ülemkogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide juhid ja mida juhib Donald Tusk, olema see institutsioon, kes lahkuva Suurbritanniaga läbi rääkima hakkab. Peamine seisukoht paistab aga hetkel olevat pigem see, et Brexiti protsessi hakkab EL-i poolt kontrollima Junckeri juhitud Komisjon.

"Me peame muutma Euroopa toimimist kui sellist ning panema paika punase joone. Mulle meeldiks, kui me saadaksime hiljemalt sügise alguses selge signaali, kuidas me tahaksime Euroopat positiivselt muuta.

Visegradi riike huvitab oma Suurbritannias viibivate kodanike saatus

Brexiti asjus on kõik Visegardi riigid aga huvitatud sellest, et nende kodanike õigused ja ettevõtete tegevus Suurbritannias säiliks.

"Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtted ei tohi sattuda halvemasse olukorda kui Briti kodanikud ja ettevõtted. Kokkulepe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel peab vastastikusel võrdsel ja õiglasel kohtlemisel," rõhutatakse peaministrite avalduses.

Enne referendumit sai Cameron EL-iga kokkuleppele, et Londonil on võimalik kasutada seitse aastat nn hädapidurit, millega saaks piirata osade sotsiaaltoetuste maksmist teistest EL-i riikidest pärit sisserändajatele.

Suurbritanniasse on pärast 2004. aastat läinud tööle ja elama umbes 800 000 poolakat ning sadu tuhandeid tšehhe, slovakke ja ungarlasi.

Sobotka arvas, et Cameroni poolt varem saavutatud lepe referendumi tulemust eriti ei mõjutanud. "Kahjuks moodustas Ida-Euroopast pärit töötajatele vastandumine märkimisväärse osa referendumile eelnenud debatist. Ma pakun, et see räägib meile ka midagi Briti ühiskonna hetkeolukorra kohta."

Viimasel ajal Suurbritannias esinenud ksenofoobsed rünnakud on tekitanud Ida-Euroopa riikides muret, sest nende kodanikud on sattunud sõimu, ähvarduste ja ka hullemate rünnakute sihtmärkideks.

Enne referendumit teatasid kõik Visegradi riigid, et Suurbritannia peaks Euroopa Liitu jääma, sest nii oleks ka lihtsam Euroopa Liidu ees seisvatele suurtele väljakutsetele vastu minna.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: