Hanso Istanbuli terroriaktist: Türgi peaminister keelas lennujaamal kommenteerimise ja ajakirjanikel spekuleerimise ({{commentsTotal}})

{{1467192601000 | amCalendar}}

Türgis elava eesti ajakirjanik Hille Hanso kinnitusel on enamik Istanbuli lennujaama terroriaktis hukkunutest türklased. Infot aga liigub visalt, sest Türgi peaminister keelas lennujaama töötajatel kommenteerimise ning ajakirjanikel spekuleerimise.

Hille Hanso rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et päeva jooksul on rünnaku ohvrite arv kasvanud, ulatudes nüüd 42-ni. Ta selgitas, et välismaalastest olid hukkunute hulgas peamiselt Lähis-Ida päritolu inimesed. Enamik hukkunuist olid türklased, tavainimesed, kes tegid lennujaamas oma igapäevast tööd.

"Neile on Türgi meedias täna väga palju tähelepanu pööratud ja mitme inimese matused on juba ära olnud. Samuti riigipead on kaastunnet avaldanud ja poliitikud on teinud palju avaldusi selle kohta, mida ühiselt terrorismivastase võitluse nimel ära teha," rääkis ta.

Varem kirjeldas Hanso, et kolme enesetaputerroristi korraldatud plahvatusele eelnes rahva hulka tulistamine, mis seletab suurt vigastatute ja hukkunute arvu.

Hille Hanso ütles, et rünnaku "käekiri" viitab ISIS-ele. Samas võtab tema sõnul ründajate isiku tuvastamine ilmselt kaua aega.

"Nagu ka varem ISIS-ega seotud juhtumid näitavad, need võivad olla ka üldse mitte organisatsiooniga koos tegutsevad inimesed, vaid lihtsalt inimesed, kes panevad toime terroriakti, öeldes, et toetavad ISIS-t. Täna on räägitud Türgi meedias palju sellest, kuidas ISIS on loonud uue terrori stiili, et igaüks võib selle nimel midagi toime panna, suurt kahju tekitada ja samas mitte olla isegi organisatsiooni liige," selgitas ta.

Hanso viitas, et Türgi uus peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et atakk pandi toime ajal, mil Türgi on uuendamas suhteid nii Iisraeli kui Venemaaga.

"Õhus on palju spekulatsioone, ehkki Türgi õigusruumile tavapäraselt pandi ajakirjanikele spekuleerimise keeld ning lennujaama töötajatelt info küsimine on keelatud," selgitas Hanso.

Ta tõdes, et ehkki infot liigub seetõttu visalt, on siiski hakanud vähehaaval selguma ka hukkunute isikud. Hukkunute seas on ka Iraani, Ukraina ja Saudi-Araabia päritolu inimesi, kuid enamik on siiski türklased ise. Kuna moslemi kombed näevad ette matmist suremise päeval, sängitatakse osa hukkunuist juba täna mulda.

Istanbuli lennujaama töö on nüüdseks suures osas taastunud, ehkki turvakontroll on tavalisest põhjalikum. Samuti tõsteti turvataset Türgi teistes lennujaamades ja liiklussõlmedes.

Eestlane Istanbuli lennujaamas: imestan, et pärast terroriakti lubati veel maanduda

Terroriakti toimumise ajal viibis Istanbuli lennujaamas ja selle ümbruses ka eestlasi. Türgis asuva Eesti saatkonna kinnitusel on Istanbulis viibivate eestlastega siiski kõik korras.

Ametireisil olnud Tõnu Grünberg, kes oli teel Stockholmist Taškenti, maandus Istanbulis umbes pool tundi pärast plahvatuste toimumist.

"Me maandusime üsna napilt pärast seda, kui terroriakt oli toimunud. Imestan, et lasti maanduda veel, üsna pärast seda lõpetati ja suunati ringi," kirjeldas Tõnu Grünberg "Aktuaalsele kaamerale".

"Meid suunati trappi ja komandör teatas, et toimus terroriakt ja tuleb oodata. Reisijad hakkasid suhlema läbi sotsiaalmeedia, istusime seal neli tundi."

Grünbergi kinnitusel paanikat ei tekkinud, kuid inimesed olid närvilised, kuna neil olid jätkulennud.

"Muretseti edasilendude ja pagasi pärast," kinnitas Grünberg. "Kummaline, aga see ärevus oli kergendusega segatud: kui me oleksime maandunud varem, oleksime võib-olla terminalis sees olnud parasjagu..." viitas ta võimalusele, et see võinuks saatuslikuks saada.

Grünberg kirjeldas, et nende lennult saabujad viidi saabuvate lendude terminali ja juhatati läbi passikontrolli.

"Ma isegi nägin ühte tsooni, kus plahvatus oli toimunud ja see oli üsna hull pilt," kinnitas Grünberg. "Õhus oli selline kummaline lõhn, nagu kõrgenud püssirohu ja tule lõhn. Laes olid talad lahti, põrandal oli sodi ja asju, aknad osaliselt lõhki. Oli selge, et seal lähedal oli üks paukudest toimunud. Ma ei ole näinud nii lähedalt ühtegi terrorikohta oma silmaga."

Tõnu Grünberg rääkis, et ehkki tal on täna tagasilend, lükkab ta selle ilmselt edasi, kuna miski ei kutsu teda lennujaama tagasi, et teadmatuses oodata.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: