Hanso Istanbuli terroriaktist: Türgi peaminister keelas lennujaamal kommenteerimise ja ajakirjanikel spekuleerimise ({{commentsTotal}})

{{1467192601000 | amCalendar}}

Türgis elava eesti ajakirjanik Hille Hanso kinnitusel on enamik Istanbuli lennujaama terroriaktis hukkunutest türklased. Infot aga liigub visalt, sest Türgi peaminister keelas lennujaama töötajatel kommenteerimise ning ajakirjanikel spekuleerimise.

Hille Hanso rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et päeva jooksul on rünnaku ohvrite arv kasvanud, ulatudes nüüd 42-ni. Ta selgitas, et välismaalastest olid hukkunute hulgas peamiselt Lähis-Ida päritolu inimesed. Enamik hukkunuist olid türklased, tavainimesed, kes tegid lennujaamas oma igapäevast tööd.

"Neile on Türgi meedias täna väga palju tähelepanu pööratud ja mitme inimese matused on juba ära olnud. Samuti riigipead on kaastunnet avaldanud ja poliitikud on teinud palju avaldusi selle kohta, mida ühiselt terrorismivastase võitluse nimel ära teha," rääkis ta.

Varem kirjeldas Hanso, et kolme enesetaputerroristi korraldatud plahvatusele eelnes rahva hulka tulistamine, mis seletab suurt vigastatute ja hukkunute arvu.

Hille Hanso ütles, et rünnaku "käekiri" viitab ISIS-ele. Samas võtab tema sõnul ründajate isiku tuvastamine ilmselt kaua aega.

"Nagu ka varem ISIS-ega seotud juhtumid näitavad, need võivad olla ka üldse mitte organisatsiooniga koos tegutsevad inimesed, vaid lihtsalt inimesed, kes panevad toime terroriakti, öeldes, et toetavad ISIS-t. Täna on räägitud Türgi meedias palju sellest, kuidas ISIS on loonud uue terrori stiili, et igaüks võib selle nimel midagi toime panna, suurt kahju tekitada ja samas mitte olla isegi organisatsiooni liige," selgitas ta.

Hanso viitas, et Türgi uus peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et atakk pandi toime ajal, mil Türgi on uuendamas suhteid nii Iisraeli kui Venemaaga.

"Õhus on palju spekulatsioone, ehkki Türgi õigusruumile tavapäraselt pandi ajakirjanikele spekuleerimise keeld ning lennujaama töötajatelt info küsimine on keelatud," selgitas Hanso.

Ta tõdes, et ehkki infot liigub seetõttu visalt, on siiski hakanud vähehaaval selguma ka hukkunute isikud. Hukkunute seas on ka Iraani, Ukraina ja Saudi-Araabia päritolu inimesi, kuid enamik on siiski türklased ise. Kuna moslemi kombed näevad ette matmist suremise päeval, sängitatakse osa hukkunuist juba täna mulda.

Istanbuli lennujaama töö on nüüdseks suures osas taastunud, ehkki turvakontroll on tavalisest põhjalikum. Samuti tõsteti turvataset Türgi teistes lennujaamades ja liiklussõlmedes.

Eestlane Istanbuli lennujaamas: imestan, et pärast terroriakti lubati veel maanduda

Terroriakti toimumise ajal viibis Istanbuli lennujaamas ja selle ümbruses ka eestlasi. Türgis asuva Eesti saatkonna kinnitusel on Istanbulis viibivate eestlastega siiski kõik korras.

Ametireisil olnud Tõnu Grünberg, kes oli teel Stockholmist Taškenti, maandus Istanbulis umbes pool tundi pärast plahvatuste toimumist.

"Me maandusime üsna napilt pärast seda, kui terroriakt oli toimunud. Imestan, et lasti maanduda veel, üsna pärast seda lõpetati ja suunati ringi," kirjeldas Tõnu Grünberg "Aktuaalsele kaamerale".

"Meid suunati trappi ja komandör teatas, et toimus terroriakt ja tuleb oodata. Reisijad hakkasid suhlema läbi sotsiaalmeedia, istusime seal neli tundi."

Grünbergi kinnitusel paanikat ei tekkinud, kuid inimesed olid närvilised, kuna neil olid jätkulennud.

"Muretseti edasilendude ja pagasi pärast," kinnitas Grünberg. "Kummaline, aga see ärevus oli kergendusega segatud: kui me oleksime maandunud varem, oleksime võib-olla terminalis sees olnud parasjagu..." viitas ta võimalusele, et see võinuks saatuslikuks saada.

Grünberg kirjeldas, et nende lennult saabujad viidi saabuvate lendude terminali ja juhatati läbi passikontrolli.

"Ma isegi nägin ühte tsooni, kus plahvatus oli toimunud ja see oli üsna hull pilt," kinnitas Grünberg. "Õhus oli selline kummaline lõhn, nagu kõrgenud püssirohu ja tule lõhn. Laes olid talad lahti, põrandal oli sodi ja asju, aknad osaliselt lõhki. Oli selge, et seal lähedal oli üks paukudest toimunud. Ma ei ole näinud nii lähedalt ühtegi terrorikohta oma silmaga."

Tõnu Grünberg rääkis, et ehkki tal on täna tagasilend, lükkab ta selle ilmselt edasi, kuna miski ei kutsu teda lennujaama tagasi, et teadmatuses oodata.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.