Koort: lennujaama ründamine halvab linnu ja isegi riike ({{commentsTotal}})

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ütles Istanbuli lennujaamas toimunud terrorirünnakut kommenteerides, et lennujaamadele suunatud terroriaktide mõjud on oluliselt laiemad, kui näiteks lennuki kaaperdamisel. Lennujaama ründamine võib halvata tema sõnul isegi riikide toimimist.

"Kui vahepeal oli maailmas selline aeg kui kaaperdati hästi palju lennukeid. Terroristid kasutasid seda meetodit, siis täna püütakse rünnata lennujaamu. See halvab linnade toimimist, mõnikord ka riikide toimimist. Nende mõjud on oluliselt laiemad, kui ühe lennuki puhul. Ja lennuki pardale on oluliselt raskem asju smugeldada," kommenteeris Koort "Aktuaalses kaameras".

Ta lisas siiski, et halb näide oli Egiptusest eelmisest aastast, kui terroriakti tõttu kukkus alla Vene reisilennuk.

Saatejuht Margus Saar küsis Koortilt, kas hirmutunne lennujaamades ongi nüüd uus reaalsus.

"Kartma ei pea hakkama, aga tuleb arvestada sellega, et Türgis on toimunud viimasel ajal vähemalt kuus ühe korra mõni terroriakt ja sihtmärgiks on olnud turistid. Nii et see on see, millega tuleb arvestada," vastas Koort.

Eestis ei ole plaanis praegu turvameetmeid tõsta

Koort märkis, et Eesti hetkel turvameetmeid ei tõsteta, aga jälgitakse olukorda.

"Loomulikult kaitsepolitseiamet ning politsei- ja piirivalveamet jälgivad olukorda. Hetkel ei ole plaanis suurendada meetmeid. Kui meile tuleb mingit täiendavat infot, mis loob eelduse selleks, et julgeolekut või nähtavust tõsta, siis seda kindlasti tehakse," lausus Koort.

"Terroristide võimekust alahinnata ei tohi. Ka Eesti riik peab sellele igapäevaselt mõtlema ja sellesse investeerima," lõpetas Koort.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: