Elmar Vaher: piirivalvurite hukkumise tõenäolised põhjused on õnnetusjuhtum ja terviserike ({{commentsTotal}})

{{1467192318000 | amCalendar}}

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juht Elmar Vaher märkis pressikonverentsil teisipäeva õhtul kahe piirivalveametniku surma tõenäolise põhjusena õnnetusjuhtumit ja terviseriket.

On võimalik, et ühte meestest tabas terviserike ja ta kukkus vette ning talle appi läinud kaaslane uppus koos temaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna paat jätkas pärast õnnetust tiirutamist ning aluselt vigastusi ei leitud, siis kõige tõsisema versioonina uurime võimalust, et tekkis terviserike ja seetõttu see õnnetus aset leidis," ütles Vaher ja lisas, et siiski palju uurimismaterjali on veel läbitöötamata.

"Paat jäi liikuma n-ö iseenda ümber ja seetõttu arvame, et paadile tagasi minna kolleegidel ei olnud võimalik ja see oli põhjus, miks inimesed jäid kauaks vette," rääkis politseijuht. Surnukehadele tehakse kohtuarstlik lahang, samuti kontrollivad eksperdid kindluse mõttes veel kord ka aluse üle.

Näiteks on praegu veel ebaselge, miks ei jäänud paat seisma, sest tavaliselt peaks süütevõti olema juhil paelaga käe küljes, et mootor seiskuks kui inimene merre kukub. Ilm oli õnnetuse ajal hea ja mehed kandsid poolautomaatseid päästeveste, mis avanevad nöörist tõmmates. Üks neist ei olnud aga lahti läinud.

Vesi oli 14 kraadi

Eile õhtul hukkusid Haapsalu lähistel Voosi kurgus mootorpaadiga M-16 patrullinud piirivalvurid - üleminspektor Tarmo Kammer ja komissar Renee Kark.

Teavitus õnnetusest laekus päästjateni kell 19.13, mil kohalik elanik teatas nähtud paadist, milles pole inimesi. Kell 19.42 teavitas sama elanik juba, et ta leidis paadi lähedalt hukkunu. Kell 20.04 leidis kohale sõitnud PPA teine laev ka teise ametniku surnukeha.

Vaher ütles pressikonverentsil, et teada on, et piirivalvurid kontrollisid veel kella 18.20 ajal ühte alust, selle kohta on märkmed ning see annab kindlust öelda, et siis oli meestega veel kõik hästi.

Õnnetuse ajal oli merel ilm rahulik, õnnetuskohas oli vee sügavus kolm meetrit. "Vee temperatuur oli sündmuskohal 14 kraadi. See annab ekspertide hinnangul võimaluse, et alajahtumine võib toimuda umbes tunni jooksul. See on muidugi individuaalne, oleneb inimese käitumisest," märkis Vaher.

Uppunud piirivalvurid Tarmo Kammer ja Renee Kark olid politseijaoskonnas hinnatud kolleegid, kes alustasid tööd juba 1990. aastatel. Kark tegeles palju ka noorte ja vabatahtlike juhendamisega.

Politseijuht kinnitas, et koos lähedastega otsustatakse peagi, millal toimuvad riiklikud matused.

Vaata ka pressikonverentsi:

 

Toimetaja: Marek Kuul, Priit Luts



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: