Mihkelson: NATO pataljon peaks Eestisse saabuma järgmise aasta esimeses pooles ({{commentsTotal}})

NATO õppus Poolas.
NATO õppus Poolas. Autor/allikas: Janek Skarzynski/AFP/Scanpix

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Eestisse peaks NATO pataljon jõudma järgmise aasta esimeses pooles ja saavutama täisvõimekuse järgmise aasta jooksul.

"Tõenäoliselt me räägime järgmise aasta esimesest poolest. /.../ Võttes arvesse Walesi tippkohtumise järgse kogemuse, siis NATO liikmesriigid on täna suhteliselt kiirelt valmis oma poliitilisi lubadusi ellu viima. Ma ei kahtle, et pataljoni täisvõimekus järgmise aasta jooksul saavutatakse," ütles Mihkelson ERR-i uudisteportaalile.

Täpsemad otsused selguvad Mihkelsoni sõnul NATO tippkohtumisel 8-9 juulil Varssavis. Ta ütles, et seal teatavad Balti riikides ja Poolas paiknema hakkavate pataljonide juhtriigid oma osaluse ja peale tippkohtumist hakkab detailsem ajagraafiku paika panek.

"Töö algab kohe peale poliitiliste otsuste ja suuniste andmist, mida tippkohtumisel tehakse. Ja siis on juba järg sõjaväelisel poolel," lausus Mihkelson.

Liitlaste kohaloleku tarbeks on Mihkelsoni sõnul vaja teha täiendavalt investeeringuid Tapa sõjaväelinnakus.

Lisaks NATO pataljonile on lubanud Balti riikidesse saata oma üksusi erinevad riigid, näiteks Saksamaa, Taani ja Visegradi riigid. Sakslaste jalaväekompanii tuleb Mihkelsoni sõnul Eestisse juba järgmisel kuul.

"Need on sellised lühiajalised väljaõppeks mõeldud roteerumised. Meie huvi oleks see, et kui pataljonile lisaks tulevad kompaniid, siis et nad ei tuleks ühel ajahetkel, vaid jaotuks aasta peale laiali. See teeks lihtsamaks kaitseväele ka nende vastu võtmise," selgitas Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul Brexit brittide osalust NATO idatiiva tugevdamisel ei mõjuta.

"Mis puudutab brittide lubadusi, siis ei ole mul mingit kahtlust, et Suurbritannia täidab kõik oma lubadused NATO raames," lausus ta.

Mihkelson lisas, et seda kinnitas ka Briti suursaadik esmaspäeval Euroopa Liidu asjade komisjonis riigikogus esinedes.

"Ma võin kinnitada, et peale Varssavi tippkohtumist saavad Eestist ja Suurbritanniast veelgi lähedasemad liitlased," lõpetas Mihkelson.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: