Kaitseväe peastaabi uueks ülemaks saab kolonel Herem ({{commentsTotal}})

Martin Herem
Martin Herem Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaitseväe peastaabi uueks ülemaks saab praegune kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) ülem kolonel Martin Herem.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem annab 15. juulil õppeasutuste juhtimise üle kolonelleitnant Enno Mõtsale, kolonel Herem asub pärast seda teenima kaitseväe peastaabi ülema ametikohal.

Kaitseväe peastaabi praegune ülem kommodoor Igor Schvede hakkab teenima Eesti sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures, vahetades sel ametikohal välja kindralmajor Valeri Saare.

"KVÜÕA ülemana on mul olnud au juhtida inimesi, kes on panustanud teaduse arendustegevusse, mille tulemusena oleme saavutanud, et sõjateadus kui selline on saamas teadusvaldkonnaks. Tõusnud teaduse arendustegevus on tugevalt lõimitud õppekasvatuse tõhususega, oleme arendanud rakenduskõrgharidusõpet ressursside ja meetodite poolest,“ ütles kolonel Herem. „Selle läbi on olnud tagatud nii senistele õppuritele kui ka praegu sisseastumisdokumente esitavatele tulevastele ohvitseridele parim juhtimisalane kõrgharidus."

Kolonel Herem teenistus kaitseväes algas aastal 1996 Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia, KVÜÕA keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja kõrgema juhtimiskursuse. 2002. aastast sai kolonel Heremist KVÜÕA õppejõud ning hiljem taktika õppetooli ülem. 2012. aastast on kolonel Herem olnud KVÜÕA ülema asetäitja ning alates 2013. aastast kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem.

Kolonelleitnant Mõts alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Ta on lõpetanud Riigikaitse akadeemia kaitseväe õppesuuna, Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning täiendanud end USA maaväe suurtükiväekoolis. Aastatel 2005-2012 teenis kolonelleitnant Mõts KVÜÕA-s, sealhulgas taktika õppetooli ülemana. Tema sulest on ilmunud "Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused,".

Kolonelleitnant Mõts on osalenud välisoperatsioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kontingendi vanemana. Alates 2012. aastast oli kolonelleitnant Mõts Kirde kaitseringkonna ning alates 2014. aastast Lõuna kaitseringkonna ülem.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: