Erdogan ja Putin rääkisid üle pika aja taas telefoni teel ({{commentsTotal}})

{{1467194769000 | amCalendar}}
Erdogan ja Putin 2015. aasta septembris Moskvas.
Erdogan ja Putin 2015. aasta septembris Moskvas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Nii Kremli kui Türgi presidendi administratsiooni teatel leidis täna - üle pikka aja - aset telefonikõne Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini vahel. Viimase paari nädala jooksul on kaks riiki hakanud vahepeal teravaks läinud kahepoolseid suhteid soojendama.

Allikate kinnitusel nimetas Erdogan telefonivestlust "väga produktiivseks ja positiivseks", vahendas Reuters.

Vene meedia teatel kestis telefonikõne 40 minutit.

Türgi presidendi administratsioonist teatati hiljem, et kaks riigipead kavatsevad lähitulevikus ka silmast silma kohtuda. Allikate sõnul võib kohtumine toimuda septembris G20 tippkohtumise raames.

Kremlist omakorda selgitati, et president Putin on otsustanud loobuda Türki reisimist puudutavatest piirangutest. Samuti on alustatud tööd muude sanktsioonide kaotamiseks.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles hiljem, et Moskva ja Ankara taastavad suure tõenäosusega koostöö Süürias. Lavrov lisas, et arutab Süüria kriisi küsimusi ja teisi teemasid oma Türgi kolleegiga reedel Sotšis toimuva regiooni tippkohtumise raames.

Peaminister: lennukijuhtum on selja taha jäetud

Türgi peaminister Binali Yildirim teatas eile, et Moskva ja Ankara valmis eelmise aasta sügisel alla tulistatud Vene lennuki juhtumi selja taha jätma.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan avaldas esmaspäeval kaastunnet Vene sõjalennuki allatulistamise tõttu hukkunud Vene piloodi perekonnale ning palus nendelt vabandust, ulatades sellega ka lepituskäe Moskvale. Venemaa ees vabandamise väide pärineb samas Kremli avaldustest, Ankara pressiteadetes pole aga vabandamisest midagi räägitud. Samuti on tehtud vastukäivaid avaldusi teemal, kas Türgi maksab Venemaale alla tulistatud lennuki eest mingit kompensatsiooni.

CNN Turki teatel saabub reedel Sotši linna ka Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu, kes kohtub seal oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga.

Pinged Türgi ja Venemaa vahel olid nii Süüria sõja kui ka näiteks krimmitatarlaste asjus kestnud juba pikemat aega, kuid pärast seda, kui Türgi õhuvägi tulistas 24. novembril Türgi-Süüria piiri lähistel alla Vene sõjalennuki, läksid suhted eriti teravaks.

Ankara kinnitusel tungisid kaks Vene lennukit Su-24 hoiatustest hoolimata Türgi õhuruumi ning seetõttu olid Türgi hävitajad sunnitud sekkuma. Kremli kinnitusel Vene lennukid Türgi õhuruumi aga ei tunginud.

Türgi on seoses Süüria sõja, ISIS-e terroriaktide, kurdide konflikti ja põgenikekriisiga väga keerulises olukorras ning on asunud viimasel ajal mõningaid suhteid parandama. Näiteks lisaks Venemaale taastati äsja suhted Iisraeliga, kellega oldi tülis alates 2010. aasta Gaza sektori abilaeva intsidendist saadik.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: