Simm leidis tema vastu esitatud tsiviilhagist kelmuse, prokuratuur sellega ei nõustu ({{commentsTotal}})

Herman Simm
Herman Simm Autor/allikas: ERR

Kunagisest kõrgest riigiametnikust riigireetur Herman Simm tahtis kriminaaluurimist, kuna leidis, et kaitseministeerium on tema vastu esitatud tsiviilhagiga toime pannud kelmuse, kuid prokuratuur peab riigireeturi analüüsi alusetuks.

Simm (68) tegi prokuratuurile kuriteokaebuse, sest leidis, et kaitseministeeriumis on tema vastu 21 571 759 krooni ehk ligi 1 380 000 euro suuruse tsiviilhagi koostamisel toime pandud kelmus.

Prokuratuur Simmi kuriteokaebuse alusel uurimist ei käivitanud ning sellega nõustus hiljem ka riigiprokuratuur.

Seepeale pöördus Simm kohtusse ning üritas saada riigilt õigusabi, et prokuratuuri määrused vaidlustada, kuid ka kohtud nõustusid prokuratuuriga ja jätsid talle õigusabi andmata.

Kohus leidis, et Simmi kuriteokaebusest ning ka riigiprokuratuurile esitatud kaebustest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kuriteole.

"Seetõttu on prokuratuur jätnud õigesti kriminaalmenetluse alustamata ning riigiprokuratuur jättis põhjendatult Herman Simmi kaebuse rahuldamata," märkis kohus.

Simm mõisteti pikaks ajaks vangi

Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ning karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas kõrgetes riigiametites olnud Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.

Simmi karistusaega arvestatakse tema vahistamisest 2008. aasta 19. septembril ning see lõppeb 2021. aasta 18. märtsil.

Toimetaja: Marek Kuul



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: