Simm leidis tema vastu esitatud tsiviilhagist kelmuse, prokuratuur sellega ei nõustu
Kunagisest kõrgest riigiametnikust riigireetur Herman Simm tahtis kriminaaluurimist, kuna leidis, et kaitseministeerium on tema vastu esitatud tsiviilhagiga toime pannud kelmuse, kuid prokuratuur peab riigireeturi analüüsi alusetuks.
Simm (68) tegi prokuratuurile kuriteokaebuse, sest leidis, et kaitseministeeriumis on tema vastu 21 571 759 krooni ehk ligi 1 380 000 euro suuruse tsiviilhagi koostamisel toime pandud kelmus.
Prokuratuur Simmi kuriteokaebuse alusel uurimist ei käivitanud ning sellega nõustus hiljem ka riigiprokuratuur.
Seepeale pöördus Simm kohtusse ning üritas saada riigilt õigusabi, et prokuratuuri määrused vaidlustada, kuid ka kohtud nõustusid prokuratuuriga ja jätsid talle õigusabi andmata.
Kohus leidis, et Simmi kuriteokaebusest ning ka riigiprokuratuurile esitatud kaebustest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kuriteole.
"Seetõttu on prokuratuur jätnud õigesti kriminaalmenetluse alustamata ning riigiprokuratuur jättis põhjendatult Herman Simmi kaebuse rahuldamata," märkis kohus.
Simm mõisteti pikaks ajaks vangi
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ning karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas kõrgetes riigiametites olnud Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.
Simmi karistusaega arvestatakse tema vahistamisest 2008. aasta 19. septembril ning see lõppeb 2021. aasta 18. märtsil.
Toimetaja: Marek Kuul