Võrdõiguslikkuse indeks: palgalõhe on endiselt probleem ({{commentsTotal}})

Liisa Pakosta. Autor: Martin Dremljuga/ERR

Värske soolise võrdõiguslikkuse indeks tõi välja, et kuigi naised on kõrgemalt haritud kui mehed, on endiselt suureks probleemiks palgalõhe.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksiga mõõdeti võrdsust kuues suures valdkonnas, milleks on töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, ning kahes kaasvaldkonnas, milleks on naistevastane vägivald ja kattuv ebavõrdsus. Indeks andis punkte ühest sajani. Eesti punktisummaks oli 49,8. Marre Karu Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudist toob välja, et jätkuvalt on Eestis problemaatilised valdkonnad raha ja võim, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Raha valdkonnas on jätkuvalt väga suur ebavõrdsus," ütles Karu.

Ta ütles, et seda on näha vaesuse puhul, mille all kannatavad rohkem vanemad naised kui mehed. Samuti on probleemiks palgalõhe.

Lisaks on probleemiks võim. Tema sõnul leidub naisi üsna vähe mõjuvõimsatel positsioonidel nii ettevõtete juhtkondades kui ka poliitikas.

Kõrgaridusega naiste osakaal kõikidest naistest on Eestis 41%. Kõrgharitud meeste osakaal kõikidest meestest 27%. Ometi säilib peamise probleemina 29% palgalõhe.

Karu sõnul ei väljendu naiste kõrge haritus mingil põhjusel nende rahalises heaolus ja positsioonides.

"Üks osa sellest on struktuurne. Naistel pole praegusel hetkel sinna midagi parata, et mingid ametikohad on madalamalt tasustatud. Tekib küsimus, miks need alad on madalamalt tasustatud," küsis Karu.

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul on palgalõhe otseselt seotud laste arvuga. Iga järgnev laps vähendab võimalust palgatõusuks. Naised, kellel lapsi pole, teenivad sama suurt palka kui mehed.

"Tegelikult me näeme muutust ka siis kui mees saab lapse. Mehe palk keskmiselt kasvab siis ja naise palk väheneb," lausus Pakosta.

Pakosta sõnul on tööandjate seas tihtipeale levinud arvamus, et tööle kandideerivate naistega kaasneb terve rida ohtusid, mis naisest endast ei sõltu.

Pakosta viitas, et uuringud on näidanud, et mida vabamalt saab naine töö- ja pereelu ühitada, seda tervemad on lapsed, seda tervem on see naine, seda õnnelikum ta on ja seda rohkem lapsi ta sünnitab.

Miks ei saa naised luua perekonda ja samal ajal liikuda üles ametiredelil teenides kõrgemat palka? Pakosta sõnul peituvad probleemid tööseadusandluses: töölepinguseaduses, vanemahüvitisseaduses ja avaliku teenistuse seaduses.

"Need kolm seadust kokku absoluutselt ei soosi seda, et laps ei mõjuks majanduslikule kindlustatusele. Vanemahüvitise seaduse järgi hakatakse hüvitist vähendama, kui naise sissetulek ületab 390 eurot kuus. See ei ole ju see palk, mida me tahaksime, et Eestis naised saaksid," märkis Pakosta.

"Kui me vaatame töö ja pereelu ühitamise võimalusi, siis need on suuresti olematud," lõpetas Pakosta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.