Võrdõiguslikkuse indeks: palgalõhe on endiselt probleem ({{commentsTotal}})

Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Värske soolise võrdõiguslikkuse indeks tõi välja, et kuigi naised on kõrgemalt haritud kui mehed, on endiselt suureks probleemiks palgalõhe.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksiga mõõdeti võrdsust kuues suures valdkonnas, milleks on töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, ning kahes kaasvaldkonnas, milleks on naistevastane vägivald ja kattuv ebavõrdsus. Indeks andis punkte ühest sajani. Eesti punktisummaks oli 49,8. Marre Karu Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudist toob välja, et jätkuvalt on Eestis problemaatilised valdkonnad raha ja võim, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Raha valdkonnas on jätkuvalt väga suur ebavõrdsus," ütles Karu.

Ta ütles, et seda on näha vaesuse puhul, mille all kannatavad rohkem vanemad naised kui mehed. Samuti on probleemiks palgalõhe.

Lisaks on probleemiks võim. Tema sõnul leidub naisi üsna vähe mõjuvõimsatel positsioonidel nii ettevõtete juhtkondades kui ka poliitikas.

Kõrgaridusega naiste osakaal kõikidest naistest on Eestis 41%. Kõrgharitud meeste osakaal kõikidest meestest 27%. Ometi säilib peamise probleemina 29% palgalõhe.

Karu sõnul ei väljendu naiste kõrge haritus mingil põhjusel nende rahalises heaolus ja positsioonides.

"Üks osa sellest on struktuurne. Naistel pole praegusel hetkel sinna midagi parata, et mingid ametikohad on madalamalt tasustatud. Tekib küsimus, miks need alad on madalamalt tasustatud," küsis Karu.

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul on palgalõhe otseselt seotud laste arvuga. Iga järgnev laps vähendab võimalust palgatõusuks. Naised, kellel lapsi pole, teenivad sama suurt palka kui mehed.

"Tegelikult me näeme muutust ka siis kui mees saab lapse. Mehe palk keskmiselt kasvab siis ja naise palk väheneb," lausus Pakosta.

Pakosta sõnul on tööandjate seas tihtipeale levinud arvamus, et tööle kandideerivate naistega kaasneb terve rida ohtusid, mis naisest endast ei sõltu.

Pakosta viitas, et uuringud on näidanud, et mida vabamalt saab naine töö- ja pereelu ühitada, seda tervemad on lapsed, seda tervem on see naine, seda õnnelikum ta on ja seda rohkem lapsi ta sünnitab.

Miks ei saa naised luua perekonda ja samal ajal liikuda üles ametiredelil teenides kõrgemat palka? Pakosta sõnul peituvad probleemid tööseadusandluses: töölepinguseaduses, vanemahüvitisseaduses ja avaliku teenistuse seaduses.

"Need kolm seadust kokku absoluutselt ei soosi seda, et laps ei mõjuks majanduslikule kindlustatusele. Vanemahüvitise seaduse järgi hakatakse hüvitist vähendama, kui naise sissetulek ületab 390 eurot kuus. See ei ole ju see palk, mida me tahaksime, et Eestis naised saaksid," märkis Pakosta.

"Kui me vaatame töö ja pereelu ühitamise võimalusi, siis need on suuresti olematud," lõpetas Pakosta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: