ERR Brüsselis: Junckeri sõnul tuleb EL-is kokkulepitud reformid ellu viia ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul ei peaks Euroopa Liitu muutma, vaid olemasolevad reformid tuleks ellu viia.

Euroopa Liidu ja Suurbritannia tulevases suhtes peab olema tasakaal vabaduste ja kohtustuste vahel, leidsid täna Brüsselis brittide liidust lahkumist arutanud 27 riigi liidrid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

EL-i liikmesriikide liidrid saatsid selge sõnumi - ükskõik, milline Suurbritannia vahekord Euroopa Liiduga edaspidi ka poleks, ligipääs ühtsele siseturule tekib vaid siis, kui britid austavad kõiki nelja liidu põhivabadust ehk kui vabalt ei saa liikuda inimesed, ei liigu ka kaubad ja teenused.

"Ei saa olema a la carte ühtset turgu," ütles Euroopa Ülmekogu president Donald Tusk.

Küsimusele, kuidas peaks Brüssel reageerima euroskeptiliste meeleolude maandamiseks, on pealinnadel erinevad vastused. Visegradi riigid soovivad ümber mängida institutsioonide volitusi, suurendada valitsusjuhtide ja rahvusparlamentide otsustuspädevust ja vähendada Euroopa Komisjoni rolli. Belgia ja Luksemburg sooviksid just Brüsseli volitusi suurendada, Prantsusmaa tahaks näha euroala ühiseelarvet ja Saksamaa valitsuskabinetis ringlevad vastukäivad nägemused.

Komisjoni president Jean-Claude Juncker leiab, et täna pole aeg liitu uueks luua, vaid varem kokkulepitud strateegia ja reformid ellu viia.

"Küsimus on reformide kiirendamisel, mitte uute reformide lisamisel juba olemasolevatele. Üldine vaade on, et aluslepingu muutmist ei tule, ka mitte konventi. Ei toimu kaalutlemata Euroopa Liidu süvendamist," ütles Juncker.

"Üks on meie arutelude põhjal selge - liidrid on täiesti veendunud jääma ühtseks ja töötama lähestikku koos 27-i," rääkis Tusk.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: