Helga Kalm: terrori peamine eesmärk on tekitada kaost ja hirmu ({{commentsTotal}})

Julgeolekuanalüütik Helga Kalm ütles, et kõige tõenäolisemalt oli Istanbuli terrorirünnak äärmusrühmituse ISIS korraldatud. Kalmu sõnul soovis ISIS ilmselt Türgi riiki segadusse ajada ning seal kaost ja hirmu tekitada.

Istanbulis sai Atatürgi lennujaamas toimunud terrorirünnakus surma vähemalt 41 ja haavata 239 inimest. Politsei andmeil olid terroristid ilmselt välismaalased, kuid keegi pole rünnaku korraldamist seni omaks võtnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Helga Kalmu sõnul on tõenäoliselt tegemist ISIS-e korraldatud rünnakuga. Seda on väitnud esialgu ka Türgi valitsus ja tema sõnul viitavad sellele mitmed asjaolud.

"Kasutati enesetapupommivöid, mis on justkui tüüpiline ISIS-e käekiri. Samamoodi kogu laiemas kontekstis on see väga tüüpiline praegusele ISIS-e olukorrale - kui me kuuleme uudiseid, kuidas Fallujahs õnnestub hästi ISIS-t tagasi suruda, siis ISIS tahab uuesti tähelepanu, justkui nad on jätkuvalt võimsad ja teevad midagi. Aga selles kontekstis on võib-olla naljakas, et nad pole seda rünnakut veel omaks võtnud. Kuigi ka sellel on omad põhjused taga ja Türgi valitsusele taheti öelda, kus nende rakukesed asuvad," selgitas analüütik.

Kuigi on arvatud ka, et rünnaku taga on kohalikud kurjategijad, kes pole ISIS-e liikmed, kuid toetavad seda, Kalm seda pigem ei usu.

"Tegu võib olla vabalt kohaliku initsiatiiviga, aga pommide tegemine ei ole päris nii lihtne, see on keeruline, vajab väljaõpet ja seda, et sul on mingi turvaline koht, kus seda ette valmistada, planeerida. Seetõttu on ebatõenäoline, et see on otsene reaktsioon suhete paranemisele Iisraeli ja Venemaaga, vaid pigem ikkagi piirkondlikelt sündmustelt tähelepanu eemale juhtimine, näitamine, et ISIS on siiski relevantne, et terror on ohtlik, ajada Türgi riiki segadusse, tekitada seal kaost ja hirmu, sest see ongi tegelikult terrori peamine eesmärk - tekitada kaost ja hirmu," rääkis ta.

Kalm tõdes, et Türgile on väga palju ette heidetud, et riik on olnud väga hõivatud kurdide vastu võitlemisega ja lasknud justkui ISIS-el vaikimisi tegutseda, kuid viimasel aastal, mil Türgi on ise aktiivselt võitlusesse sekkunud, on Ankara muutnud end sihtmärgiks.

"See ongi tegelikult motivatsioon, miks Türgi tahab naabritega suhteid parandada, sest ollakse keerulises regioonis, kus justkui sõpru ei olegi enam," lisas Kalm.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: