Euroopa Ülemkogu ei toonud selgust Eesti eesistumise suhtes ({{commentsTotal}})

Saksa liidukantsler Angela Merkel, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Suurbritannia peaminister David Cameron
Saksa liidukantsler Angela Merkel, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Suurbritannia peaminister David Cameron Autor/allikas: Yves Herman/Reuters/Scanpix

Eesti lootis küll Euroopa Ülemkogult saada selguse, kas 2018. aasta esimeseks pooleks kavandatud Euroopa Liidu (EL) eesistumine tuleb Ühendkuningriigi lahkumisotsuse tõttu varasemaks tuua või seda pikendada, kuid asjata.

Tagasiastumisest teatanud ja seetõttu viimast korda ülemkogul osalenud Briti peaminister David Cameron ütles teistele riigijuhtidele, et neil tuleb oodata tema järeltulija otsust, kas Ühendkuningriik soovib 2017. aasta teiseks pooleks määratud eesistumisega edasi minna.

“Meid stöörib pisut, et ta ei olnud valmis ütlema midagi 2017nda II pooleks kavandatud UK eesistumise nihutamise kohta,” kirjutas oma bogis Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. “Meil hakkab kiireks minema, juuli jooksul tuleb selgus saada, kas peame enda oma pool aastat varasemaks tooma.”

“Cameronil ei muud uut. Tema ei käivita artikkel 50 ega tee ka muid liikmesust puudutavaid otsuseid,” lisas Maasikas.

EUObserveri andmeil eelistaks Ühendkuningriigi eel eesistumist hoidev Malta, et Eesti eesistumisperiood toodaks poole aasta võrra ettepoole.

Malta peaminister ütles siiski, et ta on avatud ka kõnelustele Ühendkuningriigi perioodi poolitamise suhtes Eestiga ning ka selle üle, et Malta eesistumine kestab poole aasta asemel terve aasta.

Üks Euroopa Liidu ametiisik ütles EUObserverile, et teised liikmesriigid võivad pikema eesistumise saanud riigile kulude katmisel appi tulla.

“See ei ole maailma lõpp, kui me peame septembrini ootama, et Ühendkuningriigi otsuse asjas selgust saada, kuid varem oleks kindlasti parem,” ütles ametiisik.

Toimetaja: Anvar Samost



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: