Okupatsioonide muuseumi uus ekspositsioon valmib 2017. aastal ({{commentsTotal}})

Okupatsioonide Muuseum Tallinnas
Okupatsioonide Muuseum Tallinnas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ekspositsiooni laiendavate ehitustöödega alustatakse 2017. aasta esimeses pooles ja uuenenud muuseum on plaanis avada 2018. aastal, mil näituse pinda on laiendatud senisega võrreldes kaks korda.

Okupatsioonid, vastupanu, taastumine ja vabadus on neli märksõna, millest lähtudes hakatakse Okupatsioonide muuseumi uut ekspositsiooni 2017. aasta alguses ehitama. Ekspositsiooni kureerivad Martin Andreller, Maarja Merivoo-Parro, Uku Lember, Aro Velmet ja Daniel Vaarik.

Okupatsioonide kajastamine jääb endiselt muuseumi keskmeks ning laieneb nii pindalalt kui ka temaatiliselt. Peale inimsusevastaste kuritegude kõneleb uus ekspositsioon ka elust Nõukogude Eestis ja väliseestlaste saatusest, aga ka iseseisvuse saavutamisest ja vabaduse väärtustamisest.

Okupatsioonide muuseumi näituste juhi Sander Jürissoni sõnul lähtuti kuraatorite valikul ekspertide valdkonna tundmisest ja erialasest tegevusest. Ühtlasi hinnati kuraatorite sotsiaalset närvi ning panust ühiskondlikus debatis. "Kõik kuraatorid on oma eriala väga tugevad ja tunnustatud spetsialistid ning täiendavad üksteist muuseumi püsinäituse tervikpildi loomisel," märkis Jürisson.

Inimsusevastastest kuritegudest kõnelevat näituse osa kureerib pikaaegne Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller, kelle peamine uurimisvaldkond on vastupanu Nõukogude okupatsioonile, eriti metsavendlus. Teda nõustab okupatsioonikuritegude uurija, Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio.

Põgenemist ja eestlasi paguluses käsitlevat näituse osa koostab Tallinna Ülikooli ajaloodoktorant, Baltic Heritage Networki ja Eesti Diasporaa Akadeemia pikaajaline juhatuse liige Maarja Merivoo-Parro, kelle uurimistöö fookuses on Teise maailmasõja ajal Eestist läände põgenenud eestlaste saatus. Merivoo-Parro on õppinud Minnesota Ülikoolis ning täiendanud end Georgetowni, Läti ning Aberdeeni ülikoolides. Ta on teostanud välitöid Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Abhaasia eestlaste seas ning avaldanud mitmeid ulgueestlastega seotud teadusartikleid.

Elu Nõukogude Eestis käsitleva ala kuraator on ajaloolane Uku Lember, kes omandas doktorikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis ja läbis postdoktorantuuri University College Londonis. Lember on täiendanud end Coimbra ja Cornelli ülikoolides ning kuulub mitmetesse teadusorganisatsioonidesse. Uurimistöös on Lemberi tähelepanu sotsiaal- ja kultuuriajalool, töötades viimastel aastatel mitmete teadusprojektidega Ukrainas ja mujal Ida-Euroopa riikides.

Iseseisvuse taastamisele keskenduvat näituse osa kureerib Aro Velmet, kes on Pennsylvania ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi ajaloo ja poliitikateaduste alal ning on täna kraadiõppes New Yorgi Ülikoolis. Ta on end täiendanud ka Princetoni Ülikoolis ja Ecole Normale Superieure’is Prantsusmaal. Ta on sage kaastööline ajalehtedele Sirp, Õpetajate Leht, Müürileht ning ajakirja Vikerkaar toimetaja. Oma uurimistöös on Velmet keskendunud muuhulgas sotsiaalajaloole ning demokraatlikele vabadustele.

Vabaduse korrust kureerib Daniel Vaarik, kes on nõustanud Eesti valitsuskommunikatsiooni kui ka töötanud ajakirjanikuna. Ta on Eesti kodanikuajakirjanduse ühe näite, blogi Memokraat asutaja ja kuulunud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukokku.

Suve jooksul töötavad kuraatorid koostöös muuseumi meeskonna ja KOKO arhitektidega välja näituse ideekavandi. Kavand ekspositsiooni täpsemast ülesehitusest valmib sügisel. Kogu ekspositsiooni kesksele kohale on seatud külastajaid kaasavad ja neid arutlema kutsuvad lahendused. Teemasid kajastatakse isiklike ja emotsionaalselt liigutavate lugude abil.

Muuseumi senise püsinäitusega on võimalik tutvuda 2016. aasta lõpuni.

Toimetaja: Merit Maarits



Lunavararünnak.Lunavararünnak.
Maailmas levib ulatuslik lunavararünnak

Mitmed suurfirmad üle maailma on teatanud lunarahanõudega küberrünnakust, alguses levis viirus Euroopas, kuid juba on teateid ka USA ettevõtetest. RIA andmetel ei ole Eestit rünne esialgu tabanud.

Uuendatud: 21:11 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics