Okupatsioonide muuseumi uus ekspositsioon valmib 2017. aastal ({{commentsTotal}})

Okupatsioonide Muuseum Tallinnas
Okupatsioonide Muuseum Tallinnas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ekspositsiooni laiendavate ehitustöödega alustatakse 2017. aasta esimeses pooles ja uuenenud muuseum on plaanis avada 2018. aastal, mil näituse pinda on laiendatud senisega võrreldes kaks korda.

Okupatsioonid, vastupanu, taastumine ja vabadus on neli märksõna, millest lähtudes hakatakse Okupatsioonide muuseumi uut ekspositsiooni 2017. aasta alguses ehitama. Ekspositsiooni kureerivad Martin Andreller, Maarja Merivoo-Parro, Uku Lember, Aro Velmet ja Daniel Vaarik.

Okupatsioonide kajastamine jääb endiselt muuseumi keskmeks ning laieneb nii pindalalt kui ka temaatiliselt. Peale inimsusevastaste kuritegude kõneleb uus ekspositsioon ka elust Nõukogude Eestis ja väliseestlaste saatusest, aga ka iseseisvuse saavutamisest ja vabaduse väärtustamisest.

Okupatsioonide muuseumi näituste juhi Sander Jürissoni sõnul lähtuti kuraatorite valikul ekspertide valdkonna tundmisest ja erialasest tegevusest. Ühtlasi hinnati kuraatorite sotsiaalset närvi ning panust ühiskondlikus debatis. "Kõik kuraatorid on oma eriala väga tugevad ja tunnustatud spetsialistid ning täiendavad üksteist muuseumi püsinäituse tervikpildi loomisel," märkis Jürisson.

Inimsusevastastest kuritegudest kõnelevat näituse osa kureerib pikaaegne Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller, kelle peamine uurimisvaldkond on vastupanu Nõukogude okupatsioonile, eriti metsavendlus. Teda nõustab okupatsioonikuritegude uurija, Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio.

Põgenemist ja eestlasi paguluses käsitlevat näituse osa koostab Tallinna Ülikooli ajaloodoktorant, Baltic Heritage Networki ja Eesti Diasporaa Akadeemia pikaajaline juhatuse liige Maarja Merivoo-Parro, kelle uurimistöö fookuses on Teise maailmasõja ajal Eestist läände põgenenud eestlaste saatus. Merivoo-Parro on õppinud Minnesota Ülikoolis ning täiendanud end Georgetowni, Läti ning Aberdeeni ülikoolides. Ta on teostanud välitöid Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Abhaasia eestlaste seas ning avaldanud mitmeid ulgueestlastega seotud teadusartikleid.

Elu Nõukogude Eestis käsitleva ala kuraator on ajaloolane Uku Lember, kes omandas doktorikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis ja läbis postdoktorantuuri University College Londonis. Lember on täiendanud end Coimbra ja Cornelli ülikoolides ning kuulub mitmetesse teadusorganisatsioonidesse. Uurimistöös on Lemberi tähelepanu sotsiaal- ja kultuuriajalool, töötades viimastel aastatel mitmete teadusprojektidega Ukrainas ja mujal Ida-Euroopa riikides.

Iseseisvuse taastamisele keskenduvat näituse osa kureerib Aro Velmet, kes on Pennsylvania ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi ajaloo ja poliitikateaduste alal ning on täna kraadiõppes New Yorgi Ülikoolis. Ta on end täiendanud ka Princetoni Ülikoolis ja Ecole Normale Superieure’is Prantsusmaal. Ta on sage kaastööline ajalehtedele Sirp, Õpetajate Leht, Müürileht ning ajakirja Vikerkaar toimetaja. Oma uurimistöös on Velmet keskendunud muuhulgas sotsiaalajaloole ning demokraatlikele vabadustele.

Vabaduse korrust kureerib Daniel Vaarik, kes on nõustanud Eesti valitsuskommunikatsiooni kui ka töötanud ajakirjanikuna. Ta on Eesti kodanikuajakirjanduse ühe näite, blogi Memokraat asutaja ja kuulunud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukokku.

Suve jooksul töötavad kuraatorid koostöös muuseumi meeskonna ja KOKO arhitektidega välja näituse ideekavandi. Kavand ekspositsiooni täpsemast ülesehitusest valmib sügisel. Kogu ekspositsiooni kesksele kohale on seatud külastajaid kaasavad ja neid arutlema kutsuvad lahendused. Teemasid kajastatakse isiklike ja emotsionaalselt liigutavate lugude abil.

Muuseumi senise püsinäitusega on võimalik tutvuda 2016. aasta lõpuni.

Toimetaja: Merit Maarits



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: