Narva linnavolinikud kahtlustavad EAS-ilt suure rahasüsti saanud muuseumi linnavara hõivamises ({{commentsTotal}})

Ekspositsioon Narva muuseumis.
Ekspositsioon Narva muuseumis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Narva muuseum sai EAS-ilt 3,5 miljonit eurot konvendihoone idatiiva restaureerimiseks ja uue püsinäituse rajamiseks, samal ajal kahtlustavad Narva linnavolinikud muuseumi linna vara ebaseaduslikus hõivamises.

Tänu EASi toetusele saab Narva muuseum alustada töid, mida on edasi lükatud viimased 30 aastat ehk konvendihoone idatiiva restaureerimist ja selle sisustamist, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"See tähendab, et varsti ütleme head aega meie vanale püsiekspositsioonile ja lõpuks ometi saame kutsuda inimesi ka idatiiba külastama," ütles Narva muuseumi projektijuht Anastassia Tuuder.

Idatiib ehk umbes kolmandik linnuse ruumidest seisab praegu tühjana, restaureerimine seiskus 1980ndatel. Sinna tuleb uus püsinäitus ja avastuskeskus, mis keskendub Narva linnuse ajaloole. Uuenenud Narva linnusesse pääseb tulevikus ka ratastooliga, küll mitte päris torni, aga vähemalt kolmanda korruseni. Ehitustöödega loodetakse pihta hakata tuleval aastal ja renoveeritud konvendihoone valmib kolme aasta pärast.

Samal ajal hakkasid aga Narva linnavolinikud uurima, kas linnusehooned ja bastionid on ikka sihtasutusele Narva Muuseum korrektselt üle antud. Teemat arutanud volikogu majandus- ja linnavarakomisjon leidis, et asi on kahtlane.

"Kui see tõesti on nii, et volikogu lubas anda hooned vaid kasutusse, aga linnavalitsus andis nad muuseumi omandusse, siis võib rääkida linnale tekitatud kahjust ehk linn on oma kinnisvarast ilma jäänud," nentis linnavolinik Jüri Raud.

Ta kinnitas, et tegemist on puhtjuriidilise vaidlusega, millel pole midagi pistmist volinike jaoks ebameeldivalt lõppenud arhitektuurikonkursiga, mis võimaldab linnuse territooriumile uusi hooneid ehitada. Seda enam, et praegu käivituv projekt linnuse välisilmet ei muuda.

Anastassia Tuuder märkis kahtlusi kommenteerides, et seesama linnavolikogu võttis vastu otsuse olla üks sihtasutuse asutajatest.

"Seal on väga selgelt välja toodud sihasutuse tegutsemise eesmärgid: hooldada ja arendada nii Narva linnust kui ka bastione. Ma saan aru, et nii arhitektuurivõistlus kui see, et me oleme piisavalt iseseisvad, käib neile närvidele. Aga neile kunagi kolledž käis närvidele," lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: