Joseph Enge: Brexiti poolt hääletanute mõnitamine on mõttetu – lahkumiseni viisid Obama ja Merkeli isekad sammud ({{commentsTotal}})

EL-ist lahkumisele kutsuvad plakatid.
EL-ist lahkumisele kutsuvad plakatid. Autor/allikas: Justin Tallis/AFP/Scanpix

Ühendkuningriigi elanike otsus hääletada oma riik Euroopa Liidust välja ei peaks kedagi üllatama. Nende otsus on loogiline ja ratsionaalne, võttes arvesse president Obama või kantsler Merkeli ühepoolseid otsuseid, mis ei ole arvestanud Briti murede ega huvidega, kirjutab Eestis elav USA päritolu (sõja)ajaloolane, poliitikavaatleja ning publitsist Joseph Enge oma arvamusartiklis.

Sellest hoolimata on kogu Brexiti ümber sündinud lärm ebaõiglaselt ja solvavalt suunatud Briti valijate mõistuse ja motiivide pihta. Tegelikult tõestavad just sellised solvangud, et nood tegid õige otsuse.

Kui rääkida president Obamast, siis just tema oli see, kes vallandas Süürias katastroofi, keeldudes rakendamast USA täit jõudu karistamaks president Bashar al-Assadi koletuste eest oma rahva vastu ja leevendamaks Süüria kriisi. See omakorda võimaldas ISIS-el plahvatuslikult laieneda, hõlmata tohutuid lahmakaid Süüria ja Iraagi territooriumist ning muuta need piirkonna destabiliseerimise ja terrorismi külvamise keskmeks – luues lõpuks Euroopa Liitu ohustava rändekriisi.

Pole oluline, kui kiiresti ohud esile kerkisid ja olukorrad muutusid – president Obama on ühemõtteliselt pühendunud sellele, et tema pärand presidendina oleks USA jõukasutust piirav mittesekkumispõhimõte, ükskõik kui kahjulik see ka poleks USA ja Euroopa turvalisusele.

See, et Obama jaoks on isiklik mure oma pärandi pärast olulisem kui tema riigi ja liitlaste turvalisus, pole teise ametiaja lõpul iseenesest enam mingi üllatus nüüd. Kuid Obama tekitatud halva olukorra tegi veel hullemaks kantsler Merkeli läinudaastane otsus pakkuda turvasadamat miljonitele sisserändajatele. Otsus, mida Merkel oma Euroopa partneritega ei arutanud.

Euroopa Liidu jaoks, mis on palju haavatavam kui paljud teadvustavad, on rändekriis osutunud arvatust palju ohtlikumaks. Tohutu hulga Lähis-Ida, Aasia ja Aafrika sisserändajate lubamine uniooni on tekitanud turvalisus-, sotsiaalse ja majandusliku kriisi. Sisserändajad ei kavatse assimileeruda oma võõrustajariikidega, vaid eeldavad hoopis, et nood riigid kohandaksid end vastavalt sisserändajate väärtustele, mis omakorda kujutavad endast Lääne demokraatia antiteesi. Lisaks kasutavad terroristid sisserändajaid Trooja hobustena.

See kõik kokku on loonud ”täiusliku tormi”.

Seega – pole üllatus, et Brexit võitis, üllatav on pigem, et see ei võitnud ülekaalukamalt. Ka president Obama viimase hetke visiit Ühendkuningriiki ja valmidus rakendada saareriigi Euroopa Liidus püsimise vankri ette USA vastakaid tundeid tekitav sisepoliitiline hetkeseis oli taktitundetu ja pöördus enese vastu.

Solvangud, mille kohaselt Brexiti poolt hääletanud on lihtsalt teadmatud ja/või rassistid, mõjuvad aga Euroopa Liidu enda jaoks kahte moodi halvasti – lisaks sellele, et need loovad suitsukatte Euroopa Liidu läbikukkumiste ja haavatavuste ülle, takistavad need ka ausat eneseanalüüsi, mis aitaks Euroopa Liidu terveks ravida.

Ühendkuningriik on otsustanud lahkuda Euroopa Liidust, kuid kuuluda ka edaspidi NATO-sse. Seistes silmitsi rohkeneva terrorismi ja Venemaa agressiivsusega, on NATO tõestanud oma olulisust, samal ajal kui Euroopa Liidu roll on osutunud vähem oluliseks.

Ühendkuningriigi referendumi tulemustest saab – ja tuleks – õppida. Ma olen siiski skeptiline Euroopa Liidu õppimisvõime osas.

Artikkel on algselt ilmunud ERR-i ingliskeelses portaalis news.err.ee.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: