Boris Johnson ei kandideeri tooride juhiks ({{commentsTotal}})

{{1467284490000 | amCalendar}}
Boris Johnson.
Boris Johnson. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Londoni linnapea ja EL-ist lahkumise juhtfiguur Boris Johnson teatas täna, et ei kavatse kandideerida Konservatiivse Partei juhiks ja seega ei pürgi ta ka järgmiseks peaministriks.

"Pärast kolleegidega konsulteerimist ja arvestades asjaolusid parlamendis olen ma jõudnud järeldusele, et see isik [kellest saab tooride järgmine juht] ei saa olla mina," vahendas BBC Johnsoni Londonis peetud kõnet.

Samas ei avaldanud ta toetust ka ühelegi teisele kandidaadile.

Poliitik rääkis, et tema meelest tuleb erakond uuesti ühendada ning Remain- ja Leave-kampaania taas ühise laua taha tuua. "See on meie võimalus parteid ühendada... ja samal ajal ühendada ka oma riiki ja oma ühiskonda," märkis ta.

Johnson rõhutas, et Londoni linnapeana tuli tal tegeleda nii massirahutuste, lumetormide kui ka terrorirünnakutega, kuid sellest kõigest hoolimata on London turistide seas kõige populaarsem koht maailmas.

"Hukatuse kuulutajad eksisid siis ja eksivad ka praegu. London ja kogu Ühendkuningriik saavad väljaspool Euroopa Liitu võimsa õitsengu osaliseks," ütles ta.

Johnson rääkis, et pärast referendumi tulemust on ta saanud kiitvaid kommentaare nii Austraalist, Uus-Meremaalt, Malaiasiast ja Singapurist. Vihjates ilmselt USA presidendi Barack Obama sõnadele, et Brexiti korral võib Suurbritannia sattuda kaubanduslepete sõlmimisel nimekirja lõppu, kinnitas Johnson, et Ühendkuningriik jätkab maailmas "järjekorra eesotsas".

Analüütik: selline samm on tingitud Gove'i ootamatust kandideerimisest

BBC poliitikatoimetaja Norman Smith kommenteeris, et Johnsonit sundis sellist otsust langetama tõenäoliselt Brexiti kaasvõitleja, justiitsminister Michael Gove'i ootamatu otsus ise parteijuhiks pürgida.

Smithi arvates tõi Brexiti-kampaaniale võidu just nimelt Johnsoni kaasalöömine, sest ta pakkus selle raames kogenud juhtimist ja poliitilist profiili, ning nüüd on Londoni endine linnapea pidanud tunnistama, et temast on saanud ühiskonna suure osa jaoks "toksiline persoon".

Suurbritannia justiitsminister Michael Gove tegi täna üllatusliku avalduse, et kandideerib valitseva konservatiivse partei juhiks, ehkki oli varem selle välistanud. Enne eelmisel neljapäeval toimunud referendumit oli Gove välistanud peaminister David Cameroni mantlipärijaks pürgimise ning meedia teatel kavatses ta selles ametis toetada endist Londoni linnapead Boris Johnsonit, vahendas Reuters.

Täna teatas aga Gove ootamatult, et soovib saada parteijuhiks ja järgmiseks peaministriks.

"Tahtsin aidata kokku panna Boris Johnsoni abimeeskonda, nii et poliitik, kes nõudis Euroopa Liidust lahkumist, saaks meid paremasse tulevikku juhtida," kirjutas Gove ajakirja Spectator veebilehel. "Olen aga vastumeelsusega jõudnud järeldusele, et Boris ei suuda olla liider ega rajada eelolevateks ülesanneteks vajalikku meeskonda".

Eile lekkis kogemata avalikkusele kiri, mille Gove'i abikaasa, Daily Maili ajakirjanik Sarah Vine talle saatis, kust sai aimu, et justiitsminister kõhkleb koostöös Johnsoniga.

Vine kirjutas, et Johnson ei suudaks parteikaaslaste toetust ilma Gove'i toetuseta võita ning ka ajalehe The Sun omanik Rupert Murdoch ning Dailiy Maili toimetaja Paul Dacre tahaksid enne Johnsoni toetamist olla kindlad, et temaga on samas paadis Gove.

Sõelale on jäänud viis kandidaati

Seega praeguse seisuga pürgib Konservatiivse Partei juhiks viis poliitikut - töö- ja pensioniminister Stephen Crabb, endine kaitseminister Liam Fox, justiitsminister Michael Gove, energia ja kliimamuutuse minister Andrea Leadsom ja siseminister Theresa May.

Nominatsioone võis hakata esitada alates kolmapäevast ning esitamise aeg saab täis täna. Pärast seda lepivad konservatiivide parlamendisaadikud kokku kahes juhikandidaadis, kelle seast peavad parteiliikmed valima võitja. Esimest korda hääletavad tooridest rahvasaadikud seda küsimust tõenäoliselt teisipäeval.

Tulemus peaks olema selge 2. septembriks.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: