Mihkel Kunnus: vägivalla õigustus ({{commentsTotal}})

Mihkel Kunnus
Mihkel Kunnus "Jüri Üdi klubi" erisaates 2014. aasta arvamusfestivalil. Autor/allikas: ERR

Idealistlikud moraaliloosungid stiilis "Vägivallal puudub õigustus" välistavad vägivalla ja selle põhjuste teadusliku analüüsi. Tegelikult on vägivald rumaluse või haiguste taoline nähtus – inimkonna ebameeldiv püsisaatja, mille vastu peab pidevalt võitlema, kuigi vähimatki lõplikku võidulootust ei ole, kirjutab semiootik, publitsist ja õpetaja Mihkel Kunnus oma arvamusloos.

Idealistlike moralistlike loosungite – nagu „Vägivallal puudub õigustus“ – üks suur häda on see, et see võimaldab ühe lihtlausega täita kogu kõrvadevahelise tühjuse. Naks ja probleem lahenenud. Seepärast meeldivad need iseäranis noortele uljastele kaunishingedele.

Hinnatud käitumisökoloogia professoril pruugib vaid suu avada, kui kargab välja selline noor lihtlausega varustatud uljaspea ja võtab sekundiga moraalse seljavõidu. Sest kui sul on idealistlik moraaliloosung, pole enam mingeid teadmisi vaja. Mitte mingeid. Käratad selle välja ja vahid nõudliku näoga ringi.

Küll aga on teadmisi vaja, kui tahetakse vägavallaga võidelda. Kui aga teaduslikult vägivalla põhjuseid otsida, siis noor uljaspea ei suuda siin näha muud kui vägivalla õigustamist. Sest teaduslik meetod korraga ju depersonifitseerib ja ehitab põhjusahelaid, mis ulatuvad kaugemale konkreetsest vägivallaaktist ja selle sooritajast.

Võtan ühe väikse näitelõime sellisest keerulisest puntrast nagu perevägivald.

Traditsioonilised soorollid küll kahtlemata piirasid isikuvabadusi, olid sooliselt diskrimineerivad ja nii edasi, aga ühtlasi lahendasid huvide konfliktid eos – kui elatakse mingite vaidlustamatute reeglite järgi, on iseäratseja või eksija kohe tuvastatav ja mingit piigimurdmist ei tule. Kui rollid on paigas, ei saa tülitseda selle pärast, kelle kord on seda tasustamata kodutööd teha või kelle kord last imetada.

Aristotelese „Poliitika“ on ses mõttes täiuslikult aegunud raamat, omamoodi antivõrdõiguslikkuse piibel, sest ta tegeleb seal väga palju mitmesuguste selgete alluvussuhete õigustamisega, ikka harmoonia ja ökonoomia nimel. Võrdsete õigustega ja alati isepäistest inimestest mingit sellist süsteemi ei ehita. Isiksus hakkab mässama! Ja ma ei vaena siin võrdõiguslikkust, vaid näitan, et sellel ideaalil on mitmesuguseid lisamõõtmeid. Näiteks rivaalitsemine ja konfliktsuse kasv, sest kodune tööjaotus tuleb ise ja eraviisiliselt paika panna.

Veel üks suur ja vana lõim tsiviliseerumisprotsessis on jõukasutuse muutumine üha täielikumalt riigi monopoliks. Praegu on see tunginud (või õigemini on tungimas) eraalgatusliku vägivalla viimasesse kantsi – perekonda. Üsna hiljuti võeti kooliõpetajalt õigus kasutada vägivalda, nüüd on tsentraalsandarmi nui trügimas üha ägedamalt ka lapse ja lapsevanema vahele. Tutistamise peale võib teismeline emale politsei kutsuda. Ja lahkheli lapse taotluse asjus jääda ööseks sõbra juurde leiab lahenduse lapse advokaadi ja ema advokaadi mõõduvõtus. Vajadusel sekkub politsei ja kasutab sunnimeetmeid.

Füüsilist vägivalda on formaalsete menetlustega märksa lihtsam tuvastada kui vaimset ja seega soosib kujunev tsivilisatsiooniformatsioon vaimset vägivalda ja enesekehtestamist. Ja siin on käitumisökoloogia professoril õigus, erarusika suuremast riigistamisest on naistel rohkem võita. Aga see oligi ju plaanis. Naiste desarmeerimisel on märksa suuremad tehnilised raskused, mistõttu võib juhtuda, et naiste varjupaigad tühjenevad naistest ja muutuvad piinatud meeste kõrvade varjupaikadeks. Perevägivald ei kao, vaid teiseneb.

Keda kolgib juba praegu meie ühiskonna institutsionaliseeritud rusikas rohkem? Siin pole mingit kahtlust – umbes 95% vangidest on mehed. Me peame seda õigustatud vägivallaks ja õigustatud sooliseks disproportsiooniks.

Leszek Kolakowski on öelnud, et „õigustatud vägivalla eristamine õigustamatust pole võimalik ilma hinnanguteta eesmärkidele, mida vägivallaga tahetakse saavutada. Seal, kus eesmärk on ilmselgelt väärikas, ja kus – mis väga tähtis – pole teisi võitlusvahendeid, on vägivald õigustatud, ehkki mitte alati mõistlik. /.../ Kerge on öelda, et tahame vägivallatut maailma, aga keegi pole veel andnud mõistlikke juhtnööre sellise maailma loomiseks.“

Sipelgaid, termiite ja mesilasi imetletakse tihti kui musterühiskondade loojaid (muide, nad kasutavad organiseeritud kollektiivset vägivalda – ehk sõda –, nagu inimenegi). Aga nende evolutsiooniline trump on see, et tööliste vahel puudub seksuaalne konkurents, üks lähisuhtevägivalla suurtest evolutsioonipsühholoogilistest allikatest. Sellise korraldus eeldus muidugi on, et järglaste saamine on n-ö monopoliseeritud keskvõimule – ehk miski, milleni suur imetaja kuidagi ei küündi.

Seega on vägivald kõigi märkide järgi rumaluse või haiguste taoline nähtus – see tähendab, et inimkonna ebameeldiv püsisaatja, mille vastu peab pidevalt võitlema.

Ja see võitlus on tõeliselt kangelaslik, sest puudub igasugune võidulootus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: