Türgi võimud: Istanbuli suitsiiditerroristid olid pärit Venemaalt, Usbekistanist ja Kõrgõzstanist ({{commentsTotal}})

{{1467288649000 | amCalendar}}

Türgi võimud teatasid, et kolm enesetaputerroristi, kes korraldasid üleeile õhtul Istanbuli lennujaamas ohvriterohke rünnaku, olid pärit Venemaalt, Usbekistanist ja Kõrgõzstanist.

Vene kodanikust terrorist oli anonüümse allika teatel tõenäoliselt tšetšeeni päritolu Ahmed Tšatajev, kes tegeles peamiselt ISIS-ele uute liikmete värbamisega, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Alguses tule avanud ja hiljem end õhku lasknud terroristidel õnnestus tappa 43 inimest. Vigastada sai rohkem kui 200 inimest.

Türgi politsei on juhtumitega seotud haarangute käigus pidanud kinni 13 inimest, kellest kolm on välisriikide kodanikud. Kokku on Istanbulis reide läbi viidud 16 erinevas kohas.

Praeguseks kogutud tõendite põhjal usuvad uurimisorganid, et rünnaku korraldas äärmusrühmitus ISIS, rääkis siseminister Efkan Ala. Samas pole ISIS juhtunu eest veel ametlikult vastutust võtnud.

Opositsioonipoliitikuid häirib valitsuse püüd toimunust mitte rääkida ning hoida kogu teema Türgi enda ajakirjanduses alakajastatuna. Samuti keeldus valitsus juurdluse algatamisest parlamendi tasemel. Need meetmed on pannud paljusid parlamendiliikmeid uskuma mitmesuguseid vandenõuteooriaid.

"Eksisteerib ideoloogiline side Õigluse ja Arengu Partei ning ISIS-e vahel. See on peamine põhjus, miks parlamendijuurdlust ei alustatud," arvas Vabariiklaste Rahvapartei esimees Kemal Kilicdaroglu.

Siseministri sõnul on rünnakus hukkunute arv kerkinud tänaseks 43 inimeseni, kellest 19 on välismaalased. Eile rääkisid Türgi ametnikud 13 välismaalasest hukkunust. Eesti välisministeeriumi andmetel Eesti kodanikke hukkunute või viga saanud inimeste hulgas ei olnud.

Atatürgi nimeline lennujaam on Londoni Heathrow' ja Pariisi Charles de Gaulle'i järel teenindusvõimelt suuruselt kolmas lennujaam Euroopas. Üleeile õhtul kell 21.50 toimunud terroriakt oli käesoleva aasta kõige ohvriterohkem rünnak Türgis.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: