May sõnul ei peaks artikkel 50 käivitama enne aasta lõppu ({{commentsTotal}})

Theresa May.
Theresa May. Autor/allikas: Dylan Martinez/Reuters/Scanpix

Konservatiivide juhiks kandideerimisest teatanud siseministri Theresa May hinnangul ei peaks Suurbritannia käivitama Euroopa Liidust lahkumise protsessi enne aasta lõppu.

May ütles, et välistab sügisel erakorraliste üldvalimiste väljakuulutamise ja teise referendumi EL-i liikmesuse üle, vahendas the Independent.

"Ma tahan kasutada seda võimalust ja teha mitu asja selgeks. Esiteks, Brexit tähendab Brexitit, avalikkus on teinud oma otsuse. Ei tohi olla püüdeid jääda EL-i, püüdeid sellega tagaukse kaudu taasliituda ja teist referendumit," ütles ta pressikonverentsil.

Ta lisas, et üldvalimised peaksid toimuma 2020. aastal nagu planeeritud.

May märkis ka, et Euroopa Liidu artikkel 50, millega algab ametlikult Brexiti protsess, ei peaks käivitama enne uut aastat.

"Artikkel 50 käivitamise otsust ei tohiks teha enne, kui on Suurbritannia läbirääkimiste strateegia selge. See tähendab, et artikkel 50 ei tohiks käivitada enne selle aasta lõppu," rääkis ta.

Saksamaa kantsleril Angela Merkelil paluti kommenteerida May arvamust artikkel 50 käivitamise kohta, kuid ta keeldus sellest. "Ma ei taha kommenteerida igat märkust," ütles ta Berliinis pressikonverentsil.

May sõnul ei kavatse ta peale suruda ka Suurbritannia lahkumist Euroopa inimõiguste konventsioonist, kuigi varem on ta sellele vihjanud. Liikumisvabaduse kohta ütles siseminister, et referendumiga saatsid inimese selge sõnumi, et soovivad immigratsiooni piiramist.

Samas tahaks ta, et Suurbritannia jääks EL-i ühisturule ka siis, kui riik otsustab inimeste liikumist piirata.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: