Allikad: Kanada saadab Lätisse pataljoni suuruse üksuse ({{commentsTotal}})

{{1467303058000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Bob Strong/Reuters/Scanpix

Kanada kinnitas, et saadab osana NATO heidutusmeetmest Venemaa võimaliku agressiooni vastu Ida-Euroopasse pataljoni suuruse üksuse.

"Kanada teenib kui üks neljast juhtivast NATO heidutusjõust Ida-Euroopas," vahendas The Wall Street Journal Kanada kaitseministri Harjit Sajjani sõnu.

NATO kiitis veebruaris heaks üksuste saatmise Balti riikidesse ja Poolasse. USA, Suurbritannia ja Saksamaa on juba nõustunud juhtima kolme pataljoni, kuid NATO-l oli raskusi leidmaks riiki, kes juhiks neljandat pataljoni, sest Norra ja Taani keeldusid sellest.

Sajjan kinnitas telefoniintervjuus, et Kanada on nõus juhtima neljandat pataljoni.

Detailid sõdurite saatmise ja nende hulga kohta teatatakse järgmisel nädalal Varssavis toimuval NATO tippkohtumisel.

NATO diplomaatide kinnitusel hakkavad Kanada sõdurid paiknema Lätis, USA pataljon Poolas, Saksamaa sõdurid Leedus ja Suurbritannia pataljon Eestis. Taani ja Prantsusmaa panustavad väiksema jõuga.

"NATO loodi heidutuseks ja me peame tagama, et see on vastavalt varustatud," ütles Sajjan.

Pressiteates ütles Sajjan, et "Kanada seisab oma NATO liitlaste kõrval, et heidutada agressiooni ja tagada rahu ja stabiilsus Euroopas".

Eile ütles USA president Barack Obama Kanada parlamendis kõneldes, et riik peab rohkem NATO-s panustama.

Varem teatasid allikad, et Kanada valitsus on andnud Sajjanile ülesande saata Lätti pataljoni suurune üksus ehk umbes tuhat meest.

Varssavi tippkohtumisel lepitakse ametlikult kokku nelja pataljoni saatmises Balti riikidesse.

NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas 14. juunil suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.

Liitlaste suurendatud kohaloleku kontseptsioon näeb ette, et iga pataljoni eest vastutab üks raamriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Varssavi tippkohtumiseks selgub, millised liitlasriigid hakkavad suurendatud kohalolekusse panustama. Praeguseks on oma valmisolekust teatanud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: