Kadrioru roosiaeda kogunesid parimad koolilõpetajad ({{commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilves võõrustas parimaid gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajaid. Kadrioru roosiaeda kogunes üle 1300 Eesti parima õpilase.

Kuigi ilmaolud ei soosinud ürituse algust ja isegi presidendi kõne lükkus tugeva vihma tõttu paarkümmend minutit edasi, siis gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajaid oli roosiaeda tulnud ligi 500, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuldmedali ja kiituskirjadega lõpetanud õpilased rääkisid, et väga heade õppimistulemuste taga on suur pühendumus ja visa töö eesmärgi suunas.

"Ütleme nii, et ei ole väga lihtne ja ei ole väga raske, aga pingutama peab, muudmoodi ei saa. Ikka peab olema tegus ja tragi," kinnitas Rakvere ametikooli lõpetaja Andres Kert.

"Kui sa näed vaeva ja õpid ja pingutad, siis tuleb see kuld üsna kergelt, minu arvates," rääkis Aravete keskkooli lõpetaja Enel Tubin.

Lisaks toonitasid lõpetajad, et presidendi vastuvõtule pääsemine on neile suur au, mille nimel tasus pingutada.

"See on tõeline au, mitte iga inimene ei saa siia ja mõnes mõttes see on hea autasu selle kuldmedali eest," ütles Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetaja Anton Konovalov.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti haridussüsteem on praegu tugevam kui kunagi varem ja see loob lõpetajatele soodsad tulevikuvaated. Samas toonitas riigipea, et soodne olukord paneb kohustuse oma hea stardipositsioon hästi ära kasutada.

"Te võite olla uhked, et te tõepoolest olete mitte ainult Eesti ajaloos üks paremini haritud põlvkondi, vaid ka Euroopas, tänapäeval, võrreldes teiste Euroopa riikidega, üks paremini haritud põlvkond," kõneles Ilves.

Presidendi tunnustuse sai 139 kutsekooli-, 360 gümnaasiumi- ja 864 kõrghariduskoolilõpetajat.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: