Kadrioru roosiaeda kogunesid parimad koolilõpetajad ({{commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilves võõrustas parimaid gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajaid. Kadrioru roosiaeda kogunes üle 1300 Eesti parima õpilase.

Kuigi ilmaolud ei soosinud ürituse algust ja isegi presidendi kõne lükkus tugeva vihma tõttu paarkümmend minutit edasi, siis gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajaid oli roosiaeda tulnud ligi 500, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuldmedali ja kiituskirjadega lõpetanud õpilased rääkisid, et väga heade õppimistulemuste taga on suur pühendumus ja visa töö eesmärgi suunas.

"Ütleme nii, et ei ole väga lihtne ja ei ole väga raske, aga pingutama peab, muudmoodi ei saa. Ikka peab olema tegus ja tragi," kinnitas Rakvere ametikooli lõpetaja Andres Kert.

"Kui sa näed vaeva ja õpid ja pingutad, siis tuleb see kuld üsna kergelt, minu arvates," rääkis Aravete keskkooli lõpetaja Enel Tubin.

Lisaks toonitasid lõpetajad, et presidendi vastuvõtule pääsemine on neile suur au, mille nimel tasus pingutada.

"See on tõeline au, mitte iga inimene ei saa siia ja mõnes mõttes see on hea autasu selle kuldmedali eest," ütles Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetaja Anton Konovalov.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti haridussüsteem on praegu tugevam kui kunagi varem ja see loob lõpetajatele soodsad tulevikuvaated. Samas toonitas riigipea, et soodne olukord paneb kohustuse oma hea stardipositsioon hästi ära kasutada.

"Te võite olla uhked, et te tõepoolest olete mitte ainult Eesti ajaloos üks paremini haritud põlvkondi, vaid ka Euroopas, tänapäeval, võrreldes teiste Euroopa riikidega, üks paremini haritud põlvkond," kõneles Ilves.

Presidendi tunnustuse sai 139 kutsekooli-, 360 gümnaasiumi- ja 864 kõrghariduskoolilõpetajat.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: