Pimedate ühingu hinnangul on töövõimereformi kitsaskoht puudulik koolitussüsteem ({{commentsTotal}})

Töövõimetuspensionäride seas on segadust tekitanud 1. juulil käivituv töövõimereformi järgmine etapp. Põhja-Eesti pimedate ühingu juhatuse liikme Artur Räpi hinnangul on reformi oluline kitsaskoht puudulik koolitussüsteem.

Artur Räpp töötab erivajadustega inimestele abivahendeid müüvas ettevõttes konsultandina. Kuna ta ei näe, on arvuti ekraanilugeja tema jaoks hädavajalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ilma ma ei saaks üldse. Minu puhul ei tule kõne allagi, et ma mingil muul moel saaksin arvutit kasutada, kui seda programmi ei oleks," ütles ta.

Juulist käivituv töövõimereformi teine etapp puudutab peamiselt uusi töövõime hindamise taotlejaid, kuid hirme on tekkinud ka seniste töövõimetuspensionäride seas.

"Mõni inimene on väga veendunud, et ta hakkab nüüd saama ainult 180 eurot kuus. Neid hirme on üsna palju ja kõigil on segadus. Ma isegi sain alles pool tundi tagasi teada, et mul on üldse tööhõivereformist midagigi võita," rääkis Räpp.

Nüüd saab ta taotleda näiteks erikoolitusi lisaoskuste õppimiseks. Siin on aga tema sõnul oluline kitsaskoht - kuigi maailmas on palju pimedatele sobivaid ameteid, ei ole Eestis vajalikke koolitusi.

"Kui inimene jääb näiteks 30-aastaselt pimedaks ja ta ülikooli minna ei taha, kuhu saab pimedana sisse astuda, siis saad praegusel hetkel minna praktiliselt ainult massööriks. Aga kui inimene näiteks oma tervise tõttu või ta ei ole füüsiliselt nii tugev või ei taha massööriks minna, siis meil ühtki teist sellist ala polegi, mida saab inimesele öelda, et õpi see ära ja sul on amet olemas, sul on lootus," selgitas Räpp.

Pimedatele sobivad ametid on tema sõnul näiteks telefonitöö ja transkribeerimine ehk helilindilt kõne tekstiks trükkimine. Kuid ka nende ametite jaoks on kõigepealt tarvis õppida.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: