Pimedate ühingu hinnangul on töövõimereformi kitsaskoht puudulik koolitussüsteem ({{commentsTotal}})

Töövõimetuspensionäride seas on segadust tekitanud 1. juulil käivituv töövõimereformi järgmine etapp. Põhja-Eesti pimedate ühingu juhatuse liikme Artur Räpi hinnangul on reformi oluline kitsaskoht puudulik koolitussüsteem.

Artur Räpp töötab erivajadustega inimestele abivahendeid müüvas ettevõttes konsultandina. Kuna ta ei näe, on arvuti ekraanilugeja tema jaoks hädavajalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ilma ma ei saaks üldse. Minu puhul ei tule kõne allagi, et ma mingil muul moel saaksin arvutit kasutada, kui seda programmi ei oleks," ütles ta.

Juulist käivituv töövõimereformi teine etapp puudutab peamiselt uusi töövõime hindamise taotlejaid, kuid hirme on tekkinud ka seniste töövõimetuspensionäride seas.

"Mõni inimene on väga veendunud, et ta hakkab nüüd saama ainult 180 eurot kuus. Neid hirme on üsna palju ja kõigil on segadus. Ma isegi sain alles pool tundi tagasi teada, et mul on üldse tööhõivereformist midagigi võita," rääkis Räpp.

Nüüd saab ta taotleda näiteks erikoolitusi lisaoskuste õppimiseks. Siin on aga tema sõnul oluline kitsaskoht - kuigi maailmas on palju pimedatele sobivaid ameteid, ei ole Eestis vajalikke koolitusi.

"Kui inimene jääb näiteks 30-aastaselt pimedaks ja ta ülikooli minna ei taha, kuhu saab pimedana sisse astuda, siis saad praegusel hetkel minna praktiliselt ainult massööriks. Aga kui inimene näiteks oma tervise tõttu või ta ei ole füüsiliselt nii tugev või ei taha massööriks minna, siis meil ühtki teist sellist ala polegi, mida saab inimesele öelda, et õpi see ära ja sul on amet olemas, sul on lootus," selgitas Räpp.

Pimedatele sobivad ametid on tema sõnul näiteks telefonitöö ja transkribeerimine ehk helilindilt kõne tekstiks trükkimine. Kuid ka nende ametite jaoks on kõigepealt tarvis õppida.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.