Pimedate ühingu hinnangul on töövõimereformi kitsaskoht puudulik koolitussüsteem ({{commentsTotal}})

Töövõimetuspensionäride seas on segadust tekitanud 1. juulil käivituv töövõimereformi järgmine etapp. Põhja-Eesti pimedate ühingu juhatuse liikme Artur Räpi hinnangul on reformi oluline kitsaskoht puudulik koolitussüsteem.

Artur Räpp töötab erivajadustega inimestele abivahendeid müüvas ettevõttes konsultandina. Kuna ta ei näe, on arvuti ekraanilugeja tema jaoks hädavajalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ilma ma ei saaks üldse. Minu puhul ei tule kõne allagi, et ma mingil muul moel saaksin arvutit kasutada, kui seda programmi ei oleks," ütles ta.

Juulist käivituv töövõimereformi teine etapp puudutab peamiselt uusi töövõime hindamise taotlejaid, kuid hirme on tekkinud ka seniste töövõimetuspensionäride seas.

"Mõni inimene on väga veendunud, et ta hakkab nüüd saama ainult 180 eurot kuus. Neid hirme on üsna palju ja kõigil on segadus. Ma isegi sain alles pool tundi tagasi teada, et mul on üldse tööhõivereformist midagigi võita," rääkis Räpp.

Nüüd saab ta taotleda näiteks erikoolitusi lisaoskuste õppimiseks. Siin on aga tema sõnul oluline kitsaskoht - kuigi maailmas on palju pimedatele sobivaid ameteid, ei ole Eestis vajalikke koolitusi.

"Kui inimene jääb näiteks 30-aastaselt pimedaks ja ta ülikooli minna ei taha, kuhu saab pimedana sisse astuda, siis saad praegusel hetkel minna praktiliselt ainult massööriks. Aga kui inimene näiteks oma tervise tõttu või ta ei ole füüsiliselt nii tugev või ei taha massööriks minna, siis meil ühtki teist sellist ala polegi, mida saab inimesele öelda, et õpi see ära ja sul on amet olemas, sul on lootus," selgitas Räpp.

Pimedatele sobivad ametid on tema sõnul näiteks telefonitöö ja transkribeerimine ehk helilindilt kõne tekstiks trükkimine. Kuid ka nende ametite jaoks on kõigepealt tarvis õppida.

Toimetaja: Merili Nael



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema