Paavel: osalise töövõimega inimene peab toetuse saamiseks tegema töötukassaga tihedat koostööd ({{commentsTotal}})

Kui varem tegeles töövõimetuse hindamisega sotsiaalkindlustusamet, siis alates 1. juulist tuleb uutel töövõime hindamise taotlejatel pöörduda töötukassasse. Senised töövõimetuspensionärid ei pea neile määratud toetuse jätkumiseks end töötuks registreerima, vaid neil tuleb töötukassasse pöörduda alles siis, kui neil saabub korduvekspertiisi tähtaeg.

Juhul kui senise töövõimetuspensionäri korduvekspertiisi aeg jääb veel 2016. aasta sisse või 2017. aasta algusesse, tuleb temal pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lugupeetud töövõimetuspensionärid üle Eesti, olge täiesti rahulikud. Kõik need inimesed, kellel on täna määratud töövõimetuspension ja kellel sel aastal näiteks peaks veel olema vajadus see ümber hinnata, siis teie kõik pöördute ikkagi jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti poole ja sotsiaalkindlustusamet teeb täpselt samasuguse toimingu nagu varem ja kõik teie jaoks jätkub nii nagu varem," kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Küll aga hakkab töötukassa homsest hindama töövõimet uutel taotlejatel. Inimesed, kellel töötukassa hindab osalise või puuduva töövõime, hakkavad saama toetust vastavalt 192 või 337 eurot kuus.

Toetuse saamiseks peab osalise töövõimega inimene täitma n-ö aktiivsusnõudeid ehk kas töötama, olema registreeritud töötu, õppima või täitma muid töövõimetoetuse seaduses ettenähtud nõudeid ning tegema töötukassaga tihedat koostööd.

"See on mure teatud sihtgrupi jaoks kindlasti. Näiteks psüühikahäirega inimesed, kellel võib oma haigusest tingituna olla keeruline täita kokkuleppeid, isegi näiteks teatada sellest, et ma ei saa tulla, mul on tervis nii halb," selgitas Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht.

"Kindlasti töötukassas ei ole vaja käia ennast näole andmas. Me ikkagi eeldame, et inimene pöördub meie poole ja me püüame teda kõige paremas usus aidata ehk tegelikult koostöös aidata," ütles Paavel.

"Me koostame koos inimesega tööotsimiskava ja veelkord ütlen, et me teeme seda koos, lepime kokku need tegevused, mida tööotsimiseks on vaja teha ja inimene peab sellest kinni pidama. Kui inimene sellest kinni ei pea, siis tõepoolest me oleme kohustatud töövõimetoetuse maksmise lõpetama, aga see on väga erandjuht," lisas Paavel.

Ühe küsimusena on kerkinud üles ka see, kas inimene, kes varasema süsteemi kohaselt sai kõrgemat pensioni kui ta uue süsteemi kohaselt hakkaks toetust saama, kaotab reformist rahaliselt.

"Tegelikult asi nii hull ei ole. Kui tema varasem pension ületab uut määratud toetust, siis makstakse talle edasi seda varasemat pensioni," kinnitas Habicht.

Eestis on kokku ligi 100 000 püsiva töövõimetusega inimest.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.