ERR Sitsiilias: migrantide registreerimiskeskuses tekitavad muret saatjateta alaealised ({{commentsTotal}})

Kahe aasta jooksul on Lõuna-Sitsiiliasse Pozzallo linna registreerimiskeskusesse saabunud tuhandeid põgenikke. Linnavalitsuse sõnul on murekoht saatjateta alaealised, kes tihti peavad olema keskuses pikka aega ning üritavad sealt seetõttu omavoliliselt lahkuda.

Pozzallo on mereäärne linn, kus elab 19 000 inimest ehk veidi rohkem kui Viljandis. Rändekriis on seda linna aga otseselt puudutanud - kahe aasta jooksul on Pozzallo esmasest registreerimiskeskusest läbi käinud tuhandeid põgenikke, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui enamasti ollakse keskuses mõnest tunnist paari päevani, siis linnavalitsuse sotsiaalala kantsleri, professor Mara Aldrighetti sõnul on mure ilma saatjata alaealiste pärast. Kantsler ütles, et linnavalitsusel on seadusejärgne kohustus leida Pozzallosse jõudnud alaealistele koht, kuid enamik neile mõeldud keskusi on juba täis. Seetõttu jäävad lapsed tihti pikemaks ajaks Pozzallo registreerimiskeskusesse ootama.

"Ilusa suvise ilmaga ei saa lapsi ja noori kuskil saalis kinni hoida ilma neile tegevust andmata. Otsustasime, et nad võivad vähemalt õues käia. See tekitab veidi probleeme, sest keegi ei valva neid, nad on omaette. Juhtub, et paljud jooksevad ära," tõdes Aldrighetti.

Kantsleri sõnul kulub enamik sotsiaaltöötajate ajast noortele, kuid tegeleda tuleks ka kohalikega.

Pozzallo elanik Agosta leiab, et itaallased peavad põgenikke aitama.

"Oleme Pozzallos korduvalt põgenikke näinud ja ma arvan, et nad on head inimesed. Nad tahavad elada," ütles ta.

Teisipäeviti ostab sakslanna Petra kohalikult turult värsket kaupa. Ta on Itaalias elanud 20 aastat ning käinud Pozzallo registreerimiskeskuses abiks tõlkimas.

"Ma arvan, et nad on väga meeleheitel ja mul on väga kahju, et nad peavad sellise paljude riskidega pika teekonna oma riigist ette võtma. Nad riskivad oma eluga, et tulla Itaaliasse, tulla Euroopasse, et leida siin parem elu ning ma arvan, et me kõik peame neid aitama," ütles Petra.

Tema sõnul ei ole põgenikke eriti Pozzallo tänavatel näha. Teinekord käivad nad pärastlõunal seal helistamas või peatänaval jalutamas.

Toimetaja: Merili Nael



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: