ERR Sitsiilias: migrantide registreerimiskeskuses tekitavad muret saatjateta alaealised ({{commentsTotal}})

Kahe aasta jooksul on Lõuna-Sitsiiliasse Pozzallo linna registreerimiskeskusesse saabunud tuhandeid põgenikke. Linnavalitsuse sõnul on murekoht saatjateta alaealised, kes tihti peavad olema keskuses pikka aega ning üritavad sealt seetõttu omavoliliselt lahkuda.

Pozzallo on mereäärne linn, kus elab 19 000 inimest ehk veidi rohkem kui Viljandis. Rändekriis on seda linna aga otseselt puudutanud - kahe aasta jooksul on Pozzallo esmasest registreerimiskeskusest läbi käinud tuhandeid põgenikke, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui enamasti ollakse keskuses mõnest tunnist paari päevani, siis linnavalitsuse sotsiaalala kantsleri, professor Mara Aldrighetti sõnul on mure ilma saatjata alaealiste pärast. Kantsler ütles, et linnavalitsusel on seadusejärgne kohustus leida Pozzallosse jõudnud alaealistele koht, kuid enamik neile mõeldud keskusi on juba täis. Seetõttu jäävad lapsed tihti pikemaks ajaks Pozzallo registreerimiskeskusesse ootama.

"Ilusa suvise ilmaga ei saa lapsi ja noori kuskil saalis kinni hoida ilma neile tegevust andmata. Otsustasime, et nad võivad vähemalt õues käia. See tekitab veidi probleeme, sest keegi ei valva neid, nad on omaette. Juhtub, et paljud jooksevad ära," tõdes Aldrighetti.

Kantsleri sõnul kulub enamik sotsiaaltöötajate ajast noortele, kuid tegeleda tuleks ka kohalikega.

Pozzallo elanik Agosta leiab, et itaallased peavad põgenikke aitama.

"Oleme Pozzallos korduvalt põgenikke näinud ja ma arvan, et nad on head inimesed. Nad tahavad elada," ütles ta.

Teisipäeviti ostab sakslanna Petra kohalikult turult värsket kaupa. Ta on Itaalias elanud 20 aastat ning käinud Pozzallo registreerimiskeskuses abiks tõlkimas.

"Ma arvan, et nad on väga meeleheitel ja mul on väga kahju, et nad peavad sellise paljude riskidega pika teekonna oma riigist ette võtma. Nad riskivad oma eluga, et tulla Itaaliasse, tulla Euroopasse, et leida siin parem elu ning ma arvan, et me kõik peame neid aitama," ütles Petra.

Tema sõnul ei ole põgenikke eriti Pozzallo tänavatel näha. Teinekord käivad nad pärastlõunal seal helistamas või peatänaval jalutamas.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: