ERR Sitsiilias: migrantide registreerimiskeskuses tekitavad muret saatjateta alaealised ({{commentsTotal}})

Kahe aasta jooksul on Lõuna-Sitsiiliasse Pozzallo linna registreerimiskeskusesse saabunud tuhandeid põgenikke. Linnavalitsuse sõnul on murekoht saatjateta alaealised, kes tihti peavad olema keskuses pikka aega ning üritavad sealt seetõttu omavoliliselt lahkuda.

Pozzallo on mereäärne linn, kus elab 19 000 inimest ehk veidi rohkem kui Viljandis. Rändekriis on seda linna aga otseselt puudutanud - kahe aasta jooksul on Pozzallo esmasest registreerimiskeskusest läbi käinud tuhandeid põgenikke, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui enamasti ollakse keskuses mõnest tunnist paari päevani, siis linnavalitsuse sotsiaalala kantsleri, professor Mara Aldrighetti sõnul on mure ilma saatjata alaealiste pärast. Kantsler ütles, et linnavalitsusel on seadusejärgne kohustus leida Pozzallosse jõudnud alaealistele koht, kuid enamik neile mõeldud keskusi on juba täis. Seetõttu jäävad lapsed tihti pikemaks ajaks Pozzallo registreerimiskeskusesse ootama.

"Ilusa suvise ilmaga ei saa lapsi ja noori kuskil saalis kinni hoida ilma neile tegevust andmata. Otsustasime, et nad võivad vähemalt õues käia. See tekitab veidi probleeme, sest keegi ei valva neid, nad on omaette. Juhtub, et paljud jooksevad ära," tõdes Aldrighetti.

Kantsleri sõnul kulub enamik sotsiaaltöötajate ajast noortele, kuid tegeleda tuleks ka kohalikega.

Pozzallo elanik Agosta leiab, et itaallased peavad põgenikke aitama.

"Oleme Pozzallos korduvalt põgenikke näinud ja ma arvan, et nad on head inimesed. Nad tahavad elada," ütles ta.

Teisipäeviti ostab sakslanna Petra kohalikult turult värsket kaupa. Ta on Itaalias elanud 20 aastat ning käinud Pozzallo registreerimiskeskuses abiks tõlkimas.

"Ma arvan, et nad on väga meeleheitel ja mul on väga kahju, et nad peavad sellise paljude riskidega pika teekonna oma riigist ette võtma. Nad riskivad oma eluga, et tulla Itaaliasse, tulla Euroopasse, et leida siin parem elu ning ma arvan, et me kõik peame neid aitama," ütles Petra.

Tema sõnul ei ole põgenikke eriti Pozzallo tänavatel näha. Teinekord käivad nad pärastlõunal seal helistamas või peatänaval jalutamas.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: