Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir tõi Pärnusse tuhandeid vutilootusi ({{commentsTotal}})

Pärnus täna alanud rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir Pärnu Summer Cup tõi kohale tuhandeid vutilootusi seitsmest riigist. Võistlused toimuvad juba 14. korda.

Suhteliselt pika ajalooga võistlus on kasvanud Baltimaade suurimaks. Mängijaid-treenereid ja muid võistlustega seotud inimesi on igas hotellis ja koolidki on oma ruume kasutada andnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võistkondi on 177 ja nelja päeva jooksul peetakse Pärnu väljakutel 537 mängu.

Mängudega tehti algust juba päeval, nii et paljudel olid avarongkäiguks esimesed võidud-kaotused selja taga.

Pärnus on jalgpall populaarne, kuid arenemisruumi on.

Pärnu JK Vaprus treeneri Gert Oleski sõnul on Pärnus jalgpallimeeskondi piisavalt. "Rohkem vist ära ei mahu. Pole ka nii häid tingimusi. Islandiga võrreldes arenemisruumi on," rääkis Olesk.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: