Ekspert: Putini visiit annab Niinistöle NATO tippkohtumiseks olulise eelise ({{commentsTotal}})

Putin ja Niinistö 2013. aasta juunis Kultaranta residentsis Naantalis.
Putin ja Niinistö 2013. aasta juunis Kultaranta residentsis Naantalis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi juhi Markku Kivineni arvates leiab tänane Venemaa ja Soome riigipeade kohtumine aset väga huvitaval ajal, kusjuures Sauli Niinistö läheb partnerriigi presidendina järgmisel nädalal Varssavis toimuvale NATO tippkohtumisele informatsiooniga, mida kellelgi teisel ei ole.

Lisaks annab Soome riigipea Kultaranta suveresidentsis toimuvale kohtumisele tooni ka eelmisel nädalal selgunud Briti referendumi tulemus. Samuti on tegu Vladimir Putini esimese Soome-visiidiga pärast Ukraina kriisi puhkemist 2014. aastal, kirjutab Yle.

"Eriti Brexiti-tulemuse järel osutus see täiesti suurepäraseks lahenduseks. See näitab seda, kuidas Soome välispoliitika mitmekülgsus võimaldab seda, et Soome väikese riigina saab mängida märkimisväärset rolli euroopalikus dialoogis Venemaa ja Lääne vahel," selgitas Kivinen.

Kivinen usub, et president Niinistöle tuleb NATO tippkohtumisel Varssavis kindlasti kasuks, et ta on just äsja kohtunud Putiniga. "See on igal juhul tema jaoks ressurss ja näitab just nimelt Soome välispoliitika mitmekülgsust ja pädevust," jätkas ta.

Eksperdi arvates soovib Niinistö Putini käest kuulda, millise hinnangu annab Venemaa viimase aja arengutele Ukrainas. "Ta saab siis selle informatsiooni viia edasi NATO tippkohtumisele. Ta on Euroopa riigijuhtidest see, kes on saanud kõige värskema informatsiooni selle teema kohta," rõhutas Kivinen.

Seega on tema arvates kahe presidendi peamisteks vestlusteemadeks Euroopa julgeolek, Lääne ja Venemaa suhted ja Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust. Kivineni arvates seostub eelnevaga ka Vene-Türgi suhete paranemine, mis omakorda mõjutab ka Euroopa ja Türgi suhteid ning julgeolekut puudutavaid küsimusi.

Samas on Kivinen kindel, et järgnevatel teemadel kaks riigipead väga palju rääkima ei hakka:

1. Euroopa Liidu sanktsioonid

Kivineni sõnul pole Soome astumas mingeid samme, mis erineksid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikast, kuigi kahepoolsed majandussuhted nende tõttu paratamatult kannatavad.

2. NATO tippkohtumine

Ei Soome ega Venemaa pole kumbki NATO liikmed, seega pole ka liikmesriikide riigipeade kohtumist otseselt vaja arutada.

3. Soome välis- ja julgeolekupoliitiline aruanne

Kivinen usub, et Venemaad ei huvita ühe väikese riigi üksikud dokumendid. Soome välis- ja julgeolekupoliitiline aruanne on Venemaa välispoliitika terviku vaatepunktist väike asi, sest selles ei märgitud ka mingit suurt sammu Soome jaoks.

4. Suured võimupoliitika küsimused

Need on küsimused, mille kohta on väikesel riigil hea informeeritud olla, kuid mida samas väikese riigi ja suure riigi vahelistes aruteludes ei käsitleta. Siia alla kuuluvad näiteks ka Krimmi poolsaart puudutavad põhimõttelised küsimused.

Niinistö tunneb huvi Erdogani ja Putini suhete vastu

Teisipäeval rääkis president Niinistö ise ajakirjanikele, mida ta kohtumiselt Putiniga eelkõige ootab.

"Kindlasti räägime mingil määral ka brittide otsusest," nentis ta.

Niinistö lisas, et tõeliselt suur uudis on Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani vabandus eelmisel aastal alla tulistatud Vene sõjalennuki eest. "Mina oma uudishimust lähtudes küsin selle asja kohta küll," lubas Soome riigipea.

"Me saame näha, mida nende kahe riigi lähenemine kaasa toob. Euroopa Liidul on väga keskne arutelukontakt Türgiga ja teisalt ka Venemaaga. Euroopa Komisjoni juht Juncker käis Peterburis aru pidamas. Meil tasub olla lähedal jälgimas neid juhtumeid ja nende arengut," selgitas Niinistö.

Niinistö on enda sõnul lootusrikas ka Ukraina asjus, sest tema hinnangul on nii ida kui ka lääs tõsiselt pürgimas lahenduste poole.

"Praegune aeg võib olla võimalusterohke selles mõttes, et USA-s on president Obama lõpetamas oma ametiaega ja kui president vahetub, siis kulub uue kontakti saavutamiseks tavaliselt aega," rõhutas ta.

"Praegu on märke selle kohta, et neid arutelusid Ukraina küsimustes peetakse Venemaa ja USA vahel. See oleks ka hea, kui Euroopa Liit oleks selles mõttes ärkvel ehk osaline nendes aruteludes," lisas Niinistö.

President rõhutas, et Venemaa riigiduuma esimehe Sergei Narõškini soov, mille kohaselt peaks Helsingi tema ees eelmise suve reisikeelu tõttu vabandama, riigipeade kohtumisel teemana esile ei kerki. Niinistö sõnul on see teema juba tema jaoks lõpetatud.

Niinistö rääkis telefonis Porošenkoga

Kolmapäeval oli Niinistöl aga telefonivestlus Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Räägiti nii Minski rahuleppe rakendamisest kui ka kahepoolsetest suhetest. Telefonivestlus toimus Soome poole algatusel.

Märtsis käis Niinistö Moskvas

Esimest korda teatati võimalikust Putini visiidist juuni alguses, kui Moskvat külastas välisminister Timo Soini. Siis täpset kuupäeva veel ametlikult välja ei öeldud.

Niinistö kutsus Putini külla märtsis, kui ta ise omakorda Moskvas visiidil oli. Viimati käis Putin Soomes 2013. aasta juunis.

Visiit on äratanud tähelepanu nii Soome kui ka muu maailma meedias

Soome meedias pole visiidi ajakava kohta eriti palju kirjutatud ning pole täpselt teada, kus Putin lisaks kolleegi suveresidentsile veel käib.

Muidu on aga Soome ajakirjanduses taas kirjutatud näiteks Putini teada-tuntud huvidest ja lemmiktegevustest, nagu judo, jäätis ja koerad.

Lisaks Ylele on ka teised väljaanded leidnud, et Brexitit ja NATO tippkohtumist silmas pidades toimub visiit vägagi tähelepanuväärsel ajal.

Putini visiidile on pööranud tähelepanu ka rahvusvahelised uudisteagentuurid. Näiteks Associated Pressile rääkis Helsingi Ülikooli professori Markku Kangaspuroga, kelle sõnul saab Moskva selle visiidiga demonstreerida, et hoolimata Lääne katsetest teda isoleerida, on olemas riik - kusjuures veel pingelises Läänemere piirkonnas - kes teda vastu võtab.

Moskva Carnegie keskuse vanemteadur Andrei Kolesnikov omakorda nentis, et võimalus, et NATO-ga liituvad Soome jaa Rootsi, on olnud viimastel kuudel tõenäolisem kui eales pärast külma sõja lõppu. "Kuid pikemas perspektiivis pole kaugeltki kindel, et selline samm neile riikidele kasulik oleks, arvestades vältimatut tagasilööki Venemaa poolt," sõnas ta.

Kangaspuro sõnul ei soovi Niinistö paati kõigutada ning seega ei taha Soome president seda jututeemat ka kuidagi tõstatada. Professori arvates räägitakse tõenäoliselt piiri- ja majandusteemadest.

Märtsis käis Niinistö Moskvas, aprillis lõppes Vene poolelt varjupaigataotlejate saabumine

Riigipiirist kirjutas käesoleval nädalal ka Soome rahvusringhääling ja artiklis anti teada, et viimasel ajal on Lapimaal
olukord rahulikuks muutunud ning talvise rändekriisi ajad paistavad möödas olevat - pärast aprilli algust pole Venemaa poolelt Soome enam varjupaigataotlejaid tulnud. Märkimisväärne on selle teema puhul see, et märtsis Moskvasse minnes oli piiril valitsev olukord üks peamisi teemasid, millest Niinistö Putiniga rääkida tahtis.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov aga ütles kolmapäeval Vene presidendi visiidi kohta, et see on "regulaarne arvamuste vahetamine ühe meie lähima partneriga".

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema