Tänasest jõustuv töövõimereform toob kaasa muudatused poolesajas seaduses ({{commentsTotal}})

Vähenenud töövõimega inimest tööle võttes maksab ettevõtja eest sotsiaalmaksu töötukassa.
Vähenenud töövõimega inimest tööle võttes maksab ettevõtja eest sotsiaalmaksu töötukassa.

1. juulist jõustub üle 100 õigusakti, neist üle poole on seotud töövõimereformi rakendumisega.

Tänasest käivituv töövõimereform, mille eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek, muudab eeskätt töövõimetoetuse seadust. Lisaks tõi töövõimereform kaasa muudatused üle 40 seaduses, mh tulumaksuseaduses ja sotsiaalmaksuseaduses. Viimane tähendab ettevõtja jaoks vähem bürokraatiat.

Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte igakuiselt, vaid piisab ühest taotlusest osalise või puuduva töövõimega isiku eest sotsiaalmaksu maksmiseks.

1. juulist jõustuvad ka mitmed muudatused käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse reegleid, mis puudutavad teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu. Varasemalt loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendriaasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et juhul, kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.

Kui varasemalt hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis alates 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi kehtestatakse maksuhaldurile tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks tähtaeg 30 päeva.

Lisaks täpsustatakse muudatustega põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi ning võimaldatakse edaspidi lisaks tollile ka politsei- ja piirivalveametil teostada füüsilise isiku poolt väljaviidava kauba kontrolli.

Toimetaja: Merilin Pärli



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: