Päästeamet ei toeta eelnõud, mis laseks kuriteos süüdi mõistetutel riigiametis töötada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Päästeamet ei toeta riigikogu õiguskomisjonis koostatud eelnõu, mille seaduseks saamisel võiksid paljud kuriteos süüdi mõistetud inimesed saada avaliku sektori ametitesse, mis neile seni suletud on olnud.

Täna kehtiva korra järgi pole kriminaalkaristuse saanud inimestel võimalik paljudesse riigiametitesse kandideerida. Nii ei või näiteks politseiniku või päästeametniku kohal töötada inimene, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui karistuseks on määratud vangla-aastad, jäävad need ametikohad inimesele kättesaamatuks ka siis, kui kuritegu ise polnud tahtlik, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Õiguskantsleri hinnangul piirab selline totaalne ja eluaegne keeld liigselt inimeste põhiõigusi. Paar nädalat tagasi koostaski riigikogu õiguskomisjon eelnõu, et kehtivat korda muuta. Eelnõu järgi välistaksid hilisema politseiniku või päästeametnikutöö vaid riigi või inimsuse vastased kuriteod nagu salakuulamine ja genotsiid.

"Kui keegi paarkümmend aastat tagasi kasvõi kilekotte müüs ja selle eest karistada sai, siis kas need on need teod, mida peab kindlasti täna veel selliseks asjaoluks pidada, et inimest ei saa tööle võtta," lausus õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Eelnõu ei lubaks aga avalikku ametisse mitte ainult kriminaalseid kilekotimüüjaid vaid ka näiteks vanglakaristuse ära kandunud tapja. Sestap päästeameti peadirektor Kuno Tammearu muudatust sellisel kujul ei toeta.

"Meie ridades ei saa olla inimesed, kes on teistelt inimestelt varastanud või teinud veel tõsisemaid kuritegusid. Me näiteks läheme inimeste koju ja ma peame tagama selle, et nende vara on puutumatu ja et inimesed saavad päästeteenistust usaldada," ütles Tammearu.

Tammearu tõdeb, et ehkki selliseid asju juhtub väga harva, on päästeametil ka praeguse korra ajal olnud juhtumeid, kus ametnik on tulekahju kustutamise kõrvalt üht-teist pihta pannud. Sellistel puhkudel jääb ametnik oma töökohast ilmselgelt ka ilma.

Pikhof: riigiametitele tuleks anda suurem kaalutlusõigus

Ka Heljo Pikhof ei näe, et seadusemuudatus peaks politseiniku või päästeametniku vormi lubama paadunud retsidivisti. Seda saaks tema sõnul ära hoida, kui anda riigiametitele töötajate värbamisel suurem kaalutlusõigus.

"Selleks, et teada seda, kas inimene on üldse kuriteo toime pannud ja milline on tema taust, tuleb nii või naa teha taustauuringuid. Kaalutlusõigus tähendabki seda, et prokuratuur mõtleb, päästeamet mõtleb, kas see inimene sobib või ei sobi," kommenteeris Pikhof.

Kuno Tammearu aga tõdeb, et päästeamet saab kontrollida inimese tausta karistusregistrist, kuid selgeks teha, kas inimene on pärast karistuse ära kandmist oma käitumist parandanud - seda amet teha ei suuda.

"Kas ta on paremale teele asunud või mitte - seda meie ei tea. Kaalutlusõiguse jätmine ametkonnale on väga keeruline küsimus. Meie ei suuda seda kuidagi hinnata, sest meie ei tegele selliste asjade hindamisega ja ei kujuta ka ette, kuidas seda teha," sõnas Tammearu.

Kokkuvõttes liigutakse õiguskomisjonis loodud eelnõuga küllalt äärmusliku piiramise juurest niisama äärmusliku lubamiseni. Nii Pikhof Kui Tammearu avaldavad lootust, et kõigile osapooltele sobiva keskteeni jõutakse, kui eelnõu sügisel riigikogu ette jõuab.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: