Juunis ei hukkunud tuleõnnetustes ühtegi inimest ({{commentsTotal}})

Päästeeauto. Foto ei ole juhtumiga seotud.
Päästeeauto. Foto ei ole juhtumiga seotud. Autor/allikas: Päästeamet

Tänavu juunis ei hukkunud tuleõnnetustes ühtegi inimest, aasta esimese kuue kuu jooksul on tulekahjudes elu kaotanud kokku 25 inimest. Veeõnnetustes elu kaotanud 32 inimest ehk ligi kolm korda rohkem, kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Mullu sai esimese poolaasta jooksul tulekahjudes surma 29 inimest.

Käesoleval aastal tulekahjudes hukkunutest kaotas üheksa inimest elu hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes. Esialgsetel andmetel olid üle pooltel juhtudel tulekahjudes hukkunu alkoholijoobes. Seitse inimest kaotas elu elektriseadmetest või –paigaldistest alanud tuleõnnetustes ning kuus hukkus hooletust kütteseadme kasutamisest puhkenud tulekahjudes.

Peaaegu pooltel tules hukkunutel puudus eluruumides suitsuandur või ei olnud see töökorras. Neljal korral hakkas nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur küll tööle, kuid inimelusid päästa ei suutnud.

Veeõnnetustes on elu kaotanud 32 inimest ehk ligi kolm korda rohkem, kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Kui mai lõpu seisuga oli veeõnnetustes uppunud kokku 21 inimest, siis juuni jooksul kaotas veeõnnetuses elu veel 11 inimest. Seega on käesoleva aasta esimese kuue uu jooksul uppunud kokku 32 inimest, selgub päästeameti statistikast.

Möödunud aastal kaotas veeõnnetustes sama ajavahemiku jooksul elu 12 inimest.

Käesoleval aastal veeõnnetustes elu kaotanud inimest oli 12 ehk 38 protsenti uppunute koguarvust vanemad kui 60-aastased. Tänavu uppunud inimestes tegelesid seitse teadaolevalt kalastamisega, kuid ülejäänud uppumiste asjaolud vajavad selgitamist.

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: