Slovakkiast sai EL-i eesistujariik, eesmärgiks on võimureformid ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Slovakkia peaminister Robert Fico eile Bratislavas.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Slovakkia peaminister Robert Fico eile Bratislavas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tänasest saab Euroopa Liidu eesistujariigiks Slovakkia. Bratislava kinnitusel on neil ühenduse juhtimiseks olemas "positiivne agenda" ja ambitsioon muuta EL-i seniseid võimusuhteid. Viimast peetakse eriti oluliseks seoses äsjase Briti referendumiga.

Hoolimata sellest, et Slovakkia valitsus on viimasel ajal vaidlemas Euroopa Komisjoni ja mõne liikmesriigiga näiteks põgenikekvootide pärast, otsitakse eesistujariigiks olles "konstruktiivset arutelu", vahendas EUobserver peaminister Robert Fico sõnu Bratislavas toimunud pressikonverentsil.

Valitsusjuht kinnitas, et kavas on keskenduda "positiivsele agendale, mitte teemadele, mis meid eristavad".

Migratsioonist kujuneb üks peamisi küsimusi

Fico sõnul migratsioon kindlasti üheks oluliseks teemaks eesistumise ajal ning et EL peab selles vallas edu saavutamiseks oma senise poliitika üle vaatama. Slovakkia peaminister toonitas, et suurem osa eurooplastest pole praegu rahul Euroopa migratsioonipoliitikaga ja Slovakkia ülesandeks olekski luua foorum, kus liikmesriigid saaksid Komisjoni ettepanekuid arutada.

"Me peame keskenduma mehhanismidele, mis töötavad, mitte neile, mis seda ei tee," lisas ta vihjates EL-i programmile, mille alusel põgenikke kvootide alusel liikmesriikide vahel jaotatakse.

Briti referendumist on saamas ka uue töökorralduse proovikivi

Briti referendum ja selle tulemus on paratamatult lisanud veel ühe suure küsimuse Slovakkia eesistumisperioodi kavva.

16. septembril toimub just nimelt Bratislavas mitteametlik tippkohtumine 27 järele jääva liikmesriigi vahel, et nn Brexiti tagajärgi arutada. Kuigi tegu on mitteametliku üldkoguga, on see pärast 2000. aastat esimene tippkohtumine, mis leiab aset mujal kui Brüsselis.

Küsimusele, miks riigijuhid kohtuvad Brüsseli asemel Slovakkia pealinnas, vastas Fico, et "Brüsselil on Euroopas halb maine".

Fico ütles, et Slovakkial on suured lootused selle tippkohtumise suhtes, sest see algatab protsessi, kus kõik 27 liikmesriiki saavad oma arvamuse välja öelda. "Euroopa tuleviku jaoks olulisi otsuseid ei saa vastu võtta väikese grupi liikmesriikide poolt," vihjas ta äsja aset leidnud EL-i asutajariikide välisministrite kohtumisele.

Nüüdsest peab otsustel olema seega ka uuemate liikmesriikide heakskiit. "On viimane aeg tunnistada, et nendel riikidel on muudatuste läbiviimisel unikaalne kogemus," lausus Fico ja avaldas lootust, et sellisest 27 riigi formaadist saab tulevikus tavapärane töötamisviis.

"Kodanikud ei ela institutsioonides, vaid liikmesriikides"

Välisminister Miroslav Lajcak rääkis omakorda, et Slovakkia eesmärgiks on muuta Euroopa Liidu institutsioonide võimuvahekordi. "Kodanikud ei ela institutsioonides, nad elavad liikmesriikides," selgitas ta.

Seega peavad tema sõnul ka liikmesriigid olema juhtrollis ning Euroopa Liidu administratsiooni ülesandeks on tagada, et poleks vastuolusid poliitiliste otsuste ja nende rakendamise vahel.

Võimu suunamist Euroopa Komisjonist pigem liikmesriikidele ehk Euroopa Ülemkogule on ka varem peetud Visegradi riikide üheks peamiseks poliitiliseks eesmärgiks Euroopa Liidus.

Samas märkis Lajcak, et konkurents ja võimuvõitlus EL-i institutsioonide vahel oleks viimane asi, mida ta näha tahaks.

Toimetaja: Laur Viirand



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: