Kahes seafarmis avastati taas sigade Aafrika katk ({{commentsTotal}})

{{1467356323000 | amCalendar}}

Veterinaar- ja toiduamet tuvastas Jõgevamaal ja Põltsamaal asuvates kodumajapidamises sigade Aafrika katku. Taudipunktides on kehtestatud karantiin, sead hukatakse ning seejärel loomakasvatushoone desinfitseeritakse. Viimane seakatku juhtum tuvastati Eestis septembris.

"Loomade nakatumise täpsem põhjus selgub täiendava uurimise käigus," ütles ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Jõgevamaal asuvas farmis oli kuus siga tegemist oli alates 2015. aasta septembrist esimese juhtumiga, kus sigade Aafrika katk diagnoositakse kodusigadel.

Loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto ütles päeval ameti korraldatud pressikonverentsil, et taudipunkti ümber on kehtestatud kolmekilomeetrine ohustatud tsoon, mille ümber on veel omakorda 10 kilomeetrine järelevalvetsoon. Nõmmisto sõnul käiakse kolmekilomeetrine tsoon läbi esimeses järjekorras, kontrollitakse majapidamisi.

"Sellel alal on väikseid seapidajaid neli ettevõtet. Need käiakse läbi ja vaadatakse eelkõige, kas sead on sees," lausus Nõmmisto.

Kui majapidamisest leitakse sead, siis tehakse kindlaks nende arv, tervislik seisund ning võetakse vereproovid.

Päeva jooksul teatas amet ka teisest, seitsme seaga seakatkufarmist, mis asub Põltsamaal. Taudipunkti ümber on kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoon, mille piirkonda jäävad kaks farmi Viljandi maakonnast. "Kontrollime need seafarmid üle ning võtame proovid sigade Aafrika katkule," ütles Kalda.

Taudipunktide territooriumile tohivad siseneda ainult veterinaar- ja toiduameti poolt volitatud isikud," lisas Kalda.

"Tuletan veelkord kõikidele seakasvatajatele meelde, et meie regioonis on lähikuudel seakatkuohu kõrghooaeg. Kodusigadel on diagnoositud seakatku juba nii Poolas kui ka Leedus," rääkis Kalda.

Ta lisas, et ainus viis seakatku leviku vältimiseks on seakasvatustes on ülim ettevaatlikkus ja väga range bioohutusnõuete järgimine.

Epidemioloogilise uuringu käigus selgitatakse, kuidas haigusetekitaja farmidesse pääses. Farme on varem kontrollitud ning bioohutusnõuded olid farmides täidetud.

Aafrika seakatku tõttu kuus siga kaotanud Tõrve küla talunik Airi Külvet ütles "Aktuaalsele kaamerale", et järgis ettekirjutatud bioohutusnõudeid väga suure hoolega. "Ma rajasin uhke tara, desobarjäärid, bioohutuskava. Kõik on läbi mõeldud - kust sööt tuleb, kus seda hoitakse," selgitas ta.

Jõgevamaal tuvastatud Aafrika seakatku juhtum seab kahtluse alla Euroopa Komisjoni kehtestatud piirangutsoonide tühistamise.

"Kindlasti ei saa me kehtivate normide kohaselt neid piiranguid, mis on kehtestatud erinevatele tsoonidele, kehtetuks tunnistada konkreetses piirkonnas. Kas see on võimalik näiteks lõunapoolsetes maaakondades ja piirkondades, on riski hindamise küsimus," rääkis Olev Kalda.

Eelmise suve puhangute tõttu hukati Nõmmisto sõnul üle 22 000 sea.

Taust

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema