Päästeameti peadirektor: komandodes on võimalik vajadusel kärpida ({{commentsTotal}})

Kuno Tammearu.
Kuno Tammearu. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Täna on päästeametis 120 töötajat vähem kui aasta tagasi ning ilmselt ei oota kuigi suured rahasüstid ametit ka tulevikus. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutab samas, et tegelikult algab turvalisus ikkagi mitte päästetöötajast vaid igast inimesest endast. Ta kinnitas ka seda, et päästekomandodes on võimalik vajadusel veelgi kärpida.

Alates läinud aasta suve algusest on päästeameti struktuurimuudatused toonud endaga 37 inimese koondamise. Nii näiteks on alates 6. juunist päästekeskuse ülesanded jagatud kuue büroo asemel kolme büroo vahel. Päästesündmuste juhtimine läinud operatiivkorrapidajate käest päästekomandode meeskonnavanematele. Koondamine aga on kallis - 70 ametikoha kaotamisel kulub koondamishüvitistele enam kui 200 000 eurot. Kuno Tammearu sõnul pole seetõttu paljude omatahtsi lahkunud inimeste asemele uusi töötajaid lihtsalt võetud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Nagu me teame on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et vähendatakse riigitöötajate arvu. Siis, et mitte teha koondamist, oleme me hoidnud kogu asutuses värbamist niiöelda kinni ja vaadanud täpselt, et millistesse ametikohtadesse me inimesi värbame ja kuhu me inimesi ei värba. Mitte nii, et me võtame inimese tööle ja siis järgmise aasta veebruaris me koondame inimese ära. See kindlasti ei ole väga mõistlik mõte," kommenteeris Tammearu.

Kui taandada päästeametist lahkunute ametikohad täistööajale, on amet aastaga kõhnemaks jäänud121 töötaja võrra. Nüüd plaanib päästeamet küll 25 ametikohta täita, kuid samas ei tähenda see, et päästeametis ka aasta pärast tänasest rohkem inimesi oleks. Mis puudutab ameti pakutavaid teenuseid, siis kõige nähtavam muutus on olnud see, et tulekahjude menetlejad enam nädalavahetuseti ja ööajal ei tööta. Kui see kõrvale jätta, siis Kuno Tammearu hinnangul inimeste vähenemise negatiivset mõju päästeametis tunda pole.

"Miks me ümberkorraldust tegime oli ka see, et olemasolevaid töötajaid veel efektiivsemalt ära kasutada. Mina saan küll öelda, et muud teenused meil ei ole kannatanud. Kui päästeametis töötab üle 2000 inimese ja kui meil on täitmata 100 ametikohta, siis see ei avalda teenusele mõju," kinnitas peadirektor.

Selge on, et ei töötajate värbamiseks ega ka neile varustuse soetamiseks ametit suured rahalaevad ei oota. See aga, kui palju võiks päästeametit veel õhemaks lihvida, sõltub Kuno Tammearu sõnul ühiskonna ootustest.

"Päästeameti suurus võib olla ju null. Kui me ühiskonnas tahame, et meil tehakse ennetustööd ja meil tuleohutus toimiks, ja demineerimistöid tehakse ja päästetöid, siis ikkagi neid töötajaid peab olema. Aga kui seda vähendamisvajadust on, saan ma öelda, et me saame vähendada komando tasandil," lausus Tammearu.

Kokkuvõttes tõdeb Kuno Tammearu, et inimesed peavad mõistma, et ohutus hakkab ikkagi pihta mitte päästetöötajast, vaid inimesest endast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: