Plekimõlkimiste fikseerimine võib tulevikus jääda erafirmadele ({{commentsTotal}})

Õnnetuses, kus inimesed viga ei saa ning juhid kokkuleppele ei jõua, tuleb keegi kohale kutsuda. Kes, selles on politsei ja kindlustusseltsid eri meelt.
Õnnetuses, kus inimesed viga ei saa ning juhid kokkuleppele ei jõua, tuleb keegi kohale kutsuda. Kes, selles on politsei ja kindlustusseltsid eri meelt. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigireformi kava pakub välja, et plekimõlkimiste fikseerimine võiks tulevikus jääda eraettevõtete ülesandeks, sest pole arukas, et sellega tegelevad relvastatud politseinikud.

Riigihalduse minister Arto Aas tõi välja, et aastas toimub ligi 3000 plekimõlkimist ning pole mõistlik, kui relvastatud ja väljaõpetatud politseinik peab esiteks tund aega ummikus istuma ja siis mõõdulindiga õnnetuspaigal askeldama.

"Politseil on vaja aega tõsiste asjadega tegelemiseks, mitte plekimõlkimisteks," kinnitas Aas. Ta lisas, et eraettevõtetele jääks vaid selliste õnnetustega tegelemine, kus keegi pole kannatada saanud.

Esialgu on tegu vaid ettepanekuga, otsust veel pole. See ja veel mitmed teised ettepanekud on kirjas äsja valminud ligi 700-leheküljelises riigi ülesannete analüüsis, mille koostamine oli üks osa riigireformist.

"Meil on väikeses Eesti riigis ikkagi veel päris palju dubleerimist ja killustatust. /.../ Tsentraliseerimise ja ametite ühendamise vajadust näeme me mitmes valdkonnas," kinnitas täna ajakirjanikele analüüsi tutvustanud Aas.

Ühe näitena tõi ta välja ka sihtasutuse Innove alla kuuluvad Rajaleidja keskused, mis pakuvad karjäärinõustamise teenust. Samas pakub sarnast teenust ka töötukassa.

Aas tõi välja, et Haapsalu linnas on kolm järjestikust maja, kus kolm riigiasutust - Rajaleidja, töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet - pakuvad kõik karjäärinõustamise teenust. Ministri sõnul tasuks kaaluda, kas Rajaleidja üksused saaks siduda kokku töötukassaga.

Eile tutvustas Aas riigireformi kava ka valitsusele ning täna kinntas ta, et enamiku plaanide osas on erakondadel üksmeel ning takustusi ei tohiks tulla. Kümnest valdkonnast kaks-kolm vajavad tema sõnul siiski veel poliitilist debatti.

Üheks selliseks teemaks on maavalitsuste kaotamine. Kava järgi sulgeks maavalitsused uksed ning nende asemele tuleks üks regionaalamet. Samuti pole täielikku üksmeelt plaani osas koondada ühte üksusesse eurovahendite jagamisega tegelevad asutused.

Aasa sõnul ei ole praegu võimalik öelda, kui paljud inimesed kavandatavate ümberkorralduste töö kaotavad, kuid valitsus on seadnud eesmärgiks vähendada nelja aastaga riigipalgaliste arvu 3000 võrra. Ta lisas aga, et edasine riigipalgaliste vähendamine peakski tulema eeskätt struktuursete muutuste kaudu.

Toimetaja: Oliver Kahu



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: