Vene kohus karistas II maailmasõja alguse asjaolude mainimise eest ({{commentsTotal}})

Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas.
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas. Autor/allikas: Wikimedia Commons
{{1467363367000 | amCalendar}}

Venemaal Permi linnas karistas kohus meest, kes oli sotsiaalmeedias maininud seda, kuidas Nõukogude Liit Teise maailmasõja alguspäevil Natsi-Saksamaaga koostööd tegi.

Juhtum sai alguse sellest, et Vladimir Luzgini nimeline mees postitas 2014. aasta detsembris oma isiklikul VKontakte keskkonnas asunud lehel edasi artikli "15 fakti bandeeralaste kohta ehk see, millest Kreml vaikib". Postitust jõudis vaadata umbes 20 inimest, kirjutas Kommersant.

Võimude hinnangul oli aga sellise postituse näol tegu kriminaalkuriteoga ehk natsismi rehabiliteerimisega ning kohus karistas meest 200 000 rubla suuruse rahatrahviga.

Kusjuures Permi piirkonnas oli see esimene kord, kui keegi natsismi rehabiliteerimise sätte alusel süüdi mõisteti.

Kohus põhjendas oma otsust sellega, et edasi postitatud artikkel sisaldas "valesid fakte" Nõukogude liidu ja Natsi-Saksamaa koostöö kohta Poola ründamisel. Permi krai kohtu hinnangul ei olnud artiklis esitatud väited Nürnbergi kohtuprotsessi järeldustega vastavuses.

Peamiseks "valeväiteks" oli artiklis sisalduv lause, et "kommunistid ja Saksamaa ründasid koos Poolat, päästes sellega valla teise maailmasõja, ehk kommunism ja natsism tegid täiel määral koostööd".

Luzgin alguses tunnistas oma "süüd", kuid muutis kohtuprotsessi ajal oma seisukohta. Ta ei eitanud, et postitas nimetatud artikli sotsiaalvõrgustikus edasi, kuid väitis, et Nürnbergi rahvusvahelise tribunali otsuse tekstiga pole ta kursis ja et kommuniste ja Nõukogude Liitu puudutavaid lauseid ei pannud lihtsalt tähele.

Kohtusaalis käis põhjalik ajalooeksam, tunnistama kutsuti ka süüdistatava isa

Kohtuotsusest tuleb välja ka see, et protsessi käigus küsitleti süüdistatavat põhjalikult ka maailmasõja ajaloo teemadel. Muuhulgas tunnistas mees, et oli koolis ajalugu õppinud ning et tal oli meelde jäänud see, et 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat ning et Poola idaossa sisenesid Nõukogude väed.

Eksperdina kutsuti kohtusse ka Permi humanitaar-pedagoogilise ülikooli ajalooteaduskonna dekaan Aleksandr Vertinski, kes tegi järelduse, et sotsiaalmeedias jagatud artikkel sisalduvad valeväited Nõukogude Liidu poolt maailmasõjas mängitud rolli kohta. Samuti kuulati tunnistajana üle süüdistatava isa, kelle tunnistuse põhjal tuli ka välja, et tema poeg on kritiseerinud Venemaa poliitikat Ukraina küsimuses.

Kaitsjad väitsid, et Luzgini eesmärgiks ei olnud jagada valeväiteid Nõukogude Liidu rolli kohta, vaid artikli peamine osa käsitles hoopis ajaloolisi väiteid Stepan Bandera ja kommunistide kohta. Advokaadid rõhutasid ka, et Nürnbergi otsuseid pole nende klient tõepoolest lugenud.

Sellist hoolimata jõudis kohus lõpuks järeldusele, et Luzgini teadmised ajaloo kohta olid piisavad mõistmaks, et ta sooritab kuriteo.

Seadus, millega sätestati kuriteona natsismi popaganda ja natsisimi rehabiliteerimine, allkirjastati president Putini poolt 2014. aasta mais. Kriitikute hinnangul kasutatakse seda seadust aga eelkõige sõnavabaduse piiramiseks ja opositsiooni suurkorvistamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.