Vene kohus karistas II maailmasõja alguse asjaolude mainimise eest ({{commentsTotal}})

Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas.
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas. Autor/allikas: Wikimedia Commons
{{1467363367000 | amCalendar}}

Venemaal Permi linnas karistas kohus meest, kes oli sotsiaalmeedias maininud seda, kuidas Nõukogude Liit Teise maailmasõja alguspäevil Natsi-Saksamaaga koostööd tegi.

Juhtum sai alguse sellest, et Vladimir Luzgini nimeline mees postitas 2014. aasta detsembris oma isiklikul VKontakte keskkonnas asunud lehel edasi artikli "15 fakti bandeeralaste kohta ehk see, millest Kreml vaikib". Postitust jõudis vaadata umbes 20 inimest, kirjutas Kommersant.

Võimude hinnangul oli aga sellise postituse näol tegu kriminaalkuriteoga ehk natsismi rehabiliteerimisega ning kohus karistas meest 200 000 rubla suuruse rahatrahviga.

Kusjuures Permi piirkonnas oli see esimene kord, kui keegi natsismi rehabiliteerimise sätte alusel süüdi mõisteti.

Kohus põhjendas oma otsust sellega, et edasi postitatud artikkel sisaldas "valesid fakte" Nõukogude liidu ja Natsi-Saksamaa koostöö kohta Poola ründamisel. Permi krai kohtu hinnangul ei olnud artiklis esitatud väited Nürnbergi kohtuprotsessi järeldustega vastavuses.

Peamiseks "valeväiteks" oli artiklis sisalduv lause, et "kommunistid ja Saksamaa ründasid koos Poolat, päästes sellega valla teise maailmasõja, ehk kommunism ja natsism tegid täiel määral koostööd".

Luzgin alguses tunnistas oma "süüd", kuid muutis kohtuprotsessi ajal oma seisukohta. Ta ei eitanud, et postitas nimetatud artikli sotsiaalvõrgustikus edasi, kuid väitis, et Nürnbergi rahvusvahelise tribunali otsuse tekstiga pole ta kursis ja et kommuniste ja Nõukogude Liitu puudutavaid lauseid ei pannud lihtsalt tähele.

Kohtusaalis käis põhjalik ajalooeksam, tunnistama kutsuti ka süüdistatava isa

Kohtuotsusest tuleb välja ka see, et protsessi käigus küsitleti süüdistatavat põhjalikult ka maailmasõja ajaloo teemadel. Muuhulgas tunnistas mees, et oli koolis ajalugu õppinud ning et tal oli meelde jäänud see, et 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat ning et Poola idaossa sisenesid Nõukogude väed.

Eksperdina kutsuti kohtusse ka Permi humanitaar-pedagoogilise ülikooli ajalooteaduskonna dekaan Aleksandr Vertinski, kes tegi järelduse, et sotsiaalmeedias jagatud artikkel sisalduvad valeväited Nõukogude Liidu poolt maailmasõjas mängitud rolli kohta. Samuti kuulati tunnistajana üle süüdistatava isa, kelle tunnistuse põhjal tuli ka välja, et tema poeg on kritiseerinud Venemaa poliitikat Ukraina küsimuses.

Kaitsjad väitsid, et Luzgini eesmärgiks ei olnud jagada valeväiteid Nõukogude Liidu rolli kohta, vaid artikli peamine osa käsitles hoopis ajaloolisi väiteid Stepan Bandera ja kommunistide kohta. Advokaadid rõhutasid ka, et Nürnbergi otsuseid pole nende klient tõepoolest lugenud.

Sellist hoolimata jõudis kohus lõpuks järeldusele, et Luzgini teadmised ajaloo kohta olid piisavad mõistmaks, et ta sooritab kuriteo.

Seadus, millega sätestati kuriteona natsismi popaganda ja natsisimi rehabiliteerimine, allkirjastati president Putini poolt 2014. aasta mais. Kriitikute hinnangul kasutatakse seda seadust aga eelkõige sõnavabaduse piiramiseks ja opositsiooni suurkorvistamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema