Vene kohus karistas II maailmasõja alguse asjaolude mainimise eest ({{commentsTotal}})

{{1467363367000 | amCalendar}}
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas.
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Venemaal Permi linnas karistas kohus meest, kes oli sotsiaalmeedias maininud seda, kuidas Nõukogude Liit Teise maailmasõja alguspäevil Natsi-Saksamaaga koostööd tegi.

Juhtum sai alguse sellest, et Vladimir Luzgini nimeline mees postitas 2014. aasta detsembris oma isiklikul VKontakte keskkonnas asunud lehel edasi artikli "15 fakti bandeeralaste kohta ehk see, millest Kreml vaikib". Postitust jõudis vaadata umbes 20 inimest, kirjutas Kommersant.

Võimude hinnangul oli aga sellise postituse näol tegu kriminaalkuriteoga ehk natsismi rehabiliteerimisega ning kohus karistas meest 200 000 rubla suuruse rahatrahviga.

Kusjuures Permi piirkonnas oli see esimene kord, kui keegi natsismi rehabiliteerimise sätte alusel süüdi mõisteti.

Kohus põhjendas oma otsust sellega, et edasi postitatud artikkel sisaldas "valesid fakte" Nõukogude liidu ja Natsi-Saksamaa koostöö kohta Poola ründamisel. Permi krai kohtu hinnangul ei olnud artiklis esitatud väited Nürnbergi kohtuprotsessi järeldustega vastavuses.

Peamiseks "valeväiteks" oli artiklis sisalduv lause, et "kommunistid ja Saksamaa ründasid koos Poolat, päästes sellega valla teise maailmasõja, ehk kommunism ja natsism tegid täiel määral koostööd".

Luzgin alguses tunnistas oma "süüd", kuid muutis kohtuprotsessi ajal oma seisukohta. Ta ei eitanud, et postitas nimetatud artikli sotsiaalvõrgustikus edasi, kuid väitis, et Nürnbergi rahvusvahelise tribunali otsuse tekstiga pole ta kursis ja et kommuniste ja Nõukogude Liitu puudutavaid lauseid ei pannud lihtsalt tähele.

Kohtusaalis käis põhjalik ajalooeksam, tunnistama kutsuti ka süüdistatava isa

Kohtuotsusest tuleb välja ka see, et protsessi käigus küsitleti süüdistatavat põhjalikult ka maailmasõja ajaloo teemadel. Muuhulgas tunnistas mees, et oli koolis ajalugu õppinud ning et tal oli meelde jäänud see, et 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat ning et Poola idaossa sisenesid Nõukogude väed.

Eksperdina kutsuti kohtusse ka Permi humanitaar-pedagoogilise ülikooli ajalooteaduskonna dekaan Aleksandr Vertinski, kes tegi järelduse, et sotsiaalmeedias jagatud artikkel sisalduvad valeväited Nõukogude Liidu poolt maailmasõjas mängitud rolli kohta. Samuti kuulati tunnistajana üle süüdistatava isa, kelle tunnistuse põhjal tuli ka välja, et tema poeg on kritiseerinud Venemaa poliitikat Ukraina küsimuses.

Kaitsjad väitsid, et Luzgini eesmärgiks ei olnud jagada valeväiteid Nõukogude Liidu rolli kohta, vaid artikli peamine osa käsitles hoopis ajaloolisi väiteid Stepan Bandera ja kommunistide kohta. Advokaadid rõhutasid ka, et Nürnbergi otsuseid pole nende klient tõepoolest lugenud.

Sellist hoolimata jõudis kohus lõpuks järeldusele, et Luzgini teadmised ajaloo kohta olid piisavad mõistmaks, et ta sooritab kuriteo.

Seadus, millega sätestati kuriteona natsismi popaganda ja natsisimi rehabiliteerimine, allkirjastati president Putini poolt 2014. aasta mais. Kriitikute hinnangul kasutatakse seda seadust aga eelkõige sõnavabaduse piiramiseks ja opositsiooni suurkorvistamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: