Vene kohus karistas II maailmasõja alguse asjaolude mainimise eest ({{commentsTotal}})

Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas.
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas. Autor/allikas: Wikimedia Commons
{{1467363367000 | amCalendar}}

Venemaal Permi linnas karistas kohus meest, kes oli sotsiaalmeedias maininud seda, kuidas Nõukogude Liit Teise maailmasõja alguspäevil Natsi-Saksamaaga koostööd tegi.

Juhtum sai alguse sellest, et Vladimir Luzgini nimeline mees postitas 2014. aasta detsembris oma isiklikul VKontakte keskkonnas asunud lehel edasi artikli "15 fakti bandeeralaste kohta ehk see, millest Kreml vaikib". Postitust jõudis vaadata umbes 20 inimest, kirjutas Kommersant.

Võimude hinnangul oli aga sellise postituse näol tegu kriminaalkuriteoga ehk natsismi rehabiliteerimisega ning kohus karistas meest 200 000 rubla suuruse rahatrahviga.

Kusjuures Permi piirkonnas oli see esimene kord, kui keegi natsismi rehabiliteerimise sätte alusel süüdi mõisteti.

Kohus põhjendas oma otsust sellega, et edasi postitatud artikkel sisaldas "valesid fakte" Nõukogude liidu ja Natsi-Saksamaa koostöö kohta Poola ründamisel. Permi krai kohtu hinnangul ei olnud artiklis esitatud väited Nürnbergi kohtuprotsessi järeldustega vastavuses.

Peamiseks "valeväiteks" oli artiklis sisalduv lause, et "kommunistid ja Saksamaa ründasid koos Poolat, päästes sellega valla teise maailmasõja, ehk kommunism ja natsism tegid täiel määral koostööd".

Luzgin alguses tunnistas oma "süüd", kuid muutis kohtuprotsessi ajal oma seisukohta. Ta ei eitanud, et postitas nimetatud artikli sotsiaalvõrgustikus edasi, kuid väitis, et Nürnbergi rahvusvahelise tribunali otsuse tekstiga pole ta kursis ja et kommuniste ja Nõukogude Liitu puudutavaid lauseid ei pannud lihtsalt tähele.

Kohtusaalis käis põhjalik ajalooeksam, tunnistama kutsuti ka süüdistatava isa

Kohtuotsusest tuleb välja ka see, et protsessi käigus küsitleti süüdistatavat põhjalikult ka maailmasõja ajaloo teemadel. Muuhulgas tunnistas mees, et oli koolis ajalugu õppinud ning et tal oli meelde jäänud see, et 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat ning et Poola idaossa sisenesid Nõukogude väed.

Eksperdina kutsuti kohtusse ka Permi humanitaar-pedagoogilise ülikooli ajalooteaduskonna dekaan Aleksandr Vertinski, kes tegi järelduse, et sotsiaalmeedias jagatud artikkel sisalduvad valeväited Nõukogude Liidu poolt maailmasõjas mängitud rolli kohta. Samuti kuulati tunnistajana üle süüdistatava isa, kelle tunnistuse põhjal tuli ka välja, et tema poeg on kritiseerinud Venemaa poliitikat Ukraina küsimuses.

Kaitsjad väitsid, et Luzgini eesmärgiks ei olnud jagada valeväiteid Nõukogude Liidu rolli kohta, vaid artikli peamine osa käsitles hoopis ajaloolisi väiteid Stepan Bandera ja kommunistide kohta. Advokaadid rõhutasid ka, et Nürnbergi otsuseid pole nende klient tõepoolest lugenud.

Sellist hoolimata jõudis kohus lõpuks järeldusele, et Luzgini teadmised ajaloo kohta olid piisavad mõistmaks, et ta sooritab kuriteo.

Seadus, millega sätestati kuriteona natsismi popaganda ja natsisimi rehabiliteerimine, allkirjastati president Putini poolt 2014. aasta mais. Kriitikute hinnangul kasutatakse seda seadust aga eelkõige sõnavabaduse piiramiseks ja opositsiooni suurkorvistamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics