Austria kõrgeim kohus tühistas eelmisel kuul toimunud presidendivalimiste tulemuse ({{commentsTotal}})

{{1467367974000 | amCalendar}}

Austria konstitutsioonikohus tühistas maikuus korraldatud presidendivalimiste tulemuse, mille kohaselt kaotas paremäärmuslasest kandidaat Norbert Hofer napilt sõltumatule kandidaadile Alexander van der Bellenile.

Otsus tähendab seda, et presidendivalimised korraldatakse uuesti, vahendasid BBC, Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Kohtu kinnitusel lähtuti otsuse langetamisel otseselt presidendivalimiste suhtes kehtestatud rangetest reeglitest ning tunnistajate poolt antud ütlusest, mille kohaselt esines häälte kokku lugemisel ja posti teel antud häälte menetlemisel ebakorrapärasusi.

Austria juhid kinnitavad, et tegu ei olnud valimispettusega ning pigem näitab kohtuotsus, et riigi demokraatia on tugev.

"Ma tahan rõhutada, et sellesse kohtuotsusesse ei tohiks suhtuda emotsionaalselt ja kahtlustavalt, vaid see näitab, et meie demokraatia on tugev ja toimib hästi. Ma tahan lühikest kampaaniat, emotsioonideta kampaaniat," ütles Austria kantsler Christian Kern.

"Oluline on öelda, et see ei olnud petturlus, vaid reeglitesse suhtuti liiga vabalt. Sellist asja ei saa me lubada," sõnas Austria asekantsler Reinhold Mitterlehner.

Pärast tänast kohtuotsust täidab tagasi astuva presidendi Heinz Fischeri ülesandeid kolm parlamendisaadikut, kellest üks on kusjuures kandidaat Hofer ise.

Korduvalimised korraldatakse tõenäoliselt septembris või oktoobris.

Määravaks osutusid posti teel antud hääled

Roheliste endine juht Alexander van der Bellen võitis 22. mail toimunud presidendivalimiste teises voorus napilt Austria Vabaduspartei (FPÖ) kandidaati Norbert Hoferit. Van der Bellen kogus 50,3 ja Hofer 49,7 protsenti häältest. Vahe oli vaid 31 026 häält ning määravateks osutusid posti teel antud hääled.

Paremäärmuslikuks erakonnaks peetud FPÖ esimees Heinz-Christian Strache teatas kohe pärast valimisi, et partei nõuab presidendivalimiste uuesti korraldamist, ning väitis, et partei on saanud hulgaliselt teateid valimisprotseduuri rikkumiste kohta.

Kuigi Hofer esindab Vabaduspartei nn mõõdukamat tiiba, oli tema valimisplatvorm siiski rõhutatult Euroopa Liidu ja senise migratsioonipoliitika vastu suunatud.

Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.

Rohelistel pole Austria poliitilisel maastikul eriti mõjuvõimsat kohta, kuid valimiste teises voorus asusid Alexander van der Bellenit toetama kõik jõud, kes ei soovinud, et Austriast saaks Euroopa Liidu esimene paremäärmuslasest presidendiga riik.

Alexander von der Bellen on Eestiga lähedalt seotud

Alexander Van der Belleni Pihkvas elanud vanavanemad põgenesid 1919. aastal lastega bolševike eest Eestisse. Tema isa Aleksander sai 1934. aastal Eesti kodakondsuse. 1941. aastal asus ta koos oma teise abikaasa, eestlanna Alma Sieboldiga ümber Saksamaale. Saksa põgenikelaagrist jõudsid nad lõpuks Viini, kus sündis nende poeg Alexander. Viinile läheneva Punaarmee eest põgenes perekond Lääne-Austriasse Tirooli maakonda Kaunertali, kus Alexander üles kasvas.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: