Austria kõrgeim kohus tühistas eelmisel kuul toimunud presidendivalimiste tulemuse ({{commentsTotal}})

{{1467367974000 | amCalendar}}

Austria konstitutsioonikohus tühistas maikuus korraldatud presidendivalimiste tulemuse, mille kohaselt kaotas paremäärmuslasest kandidaat Norbert Hofer napilt sõltumatule kandidaadile Alexander van der Bellenile.

Otsus tähendab seda, et presidendivalimised korraldatakse uuesti, vahendasid BBC, Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Kohtu kinnitusel lähtuti otsuse langetamisel otseselt presidendivalimiste suhtes kehtestatud rangetest reeglitest ning tunnistajate poolt antud ütlusest, mille kohaselt esines häälte kokku lugemisel ja posti teel antud häälte menetlemisel ebakorrapärasusi.

Austria juhid kinnitavad, et tegu ei olnud valimispettusega ning pigem näitab kohtuotsus, et riigi demokraatia on tugev.

"Ma tahan rõhutada, et sellesse kohtuotsusesse ei tohiks suhtuda emotsionaalselt ja kahtlustavalt, vaid see näitab, et meie demokraatia on tugev ja toimib hästi. Ma tahan lühikest kampaaniat, emotsioonideta kampaaniat," ütles Austria kantsler Christian Kern.

"Oluline on öelda, et see ei olnud petturlus, vaid reeglitesse suhtuti liiga vabalt. Sellist asja ei saa me lubada," sõnas Austria asekantsler Reinhold Mitterlehner.

Pärast tänast kohtuotsust täidab tagasi astuva presidendi Heinz Fischeri ülesandeid kolm parlamendisaadikut, kellest üks on kusjuures kandidaat Hofer ise.

Korduvalimised korraldatakse tõenäoliselt septembris või oktoobris.

Määravaks osutusid posti teel antud hääled

Roheliste endine juht Alexander van der Bellen võitis 22. mail toimunud presidendivalimiste teises voorus napilt Austria Vabaduspartei (FPÖ) kandidaati Norbert Hoferit. Van der Bellen kogus 50,3 ja Hofer 49,7 protsenti häältest. Vahe oli vaid 31 026 häält ning määravateks osutusid posti teel antud hääled.

Paremäärmuslikuks erakonnaks peetud FPÖ esimees Heinz-Christian Strache teatas kohe pärast valimisi, et partei nõuab presidendivalimiste uuesti korraldamist, ning väitis, et partei on saanud hulgaliselt teateid valimisprotseduuri rikkumiste kohta.

Kuigi Hofer esindab Vabaduspartei nn mõõdukamat tiiba, oli tema valimisplatvorm siiski rõhutatult Euroopa Liidu ja senise migratsioonipoliitika vastu suunatud.

Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.

Rohelistel pole Austria poliitilisel maastikul eriti mõjuvõimsat kohta, kuid valimiste teises voorus asusid Alexander van der Bellenit toetama kõik jõud, kes ei soovinud, et Austriast saaks Euroopa Liidu esimene paremäärmuslasest presidendiga riik.

Alexander von der Bellen on Eestiga lähedalt seotud

Alexander Van der Belleni Pihkvas elanud vanavanemad põgenesid 1919. aastal lastega bolševike eest Eestisse. Tema isa Aleksander sai 1934. aastal Eesti kodakondsuse. 1941. aastal asus ta koos oma teise abikaasa, eestlanna Alma Sieboldiga ümber Saksamaale. Saksa põgenikelaagrist jõudsid nad lõpuks Viini, kus sündis nende poeg Alexander. Viinile läheneva Punaarmee eest põgenes perekond Lääne-Austriasse Tirooli maakonda Kaunertali, kus Alexander üles kasvas.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema