Putini hoiatus Soomele: kas te tõesti tahate, et NATO võitleks Venemaaga ”viimse kui soome sõjaväelaseni”? ({{commentsTotal}})

{{1467371853000 | amCalendar}}

Venemaa president Vladimir Putin väitis oma tänasel visiidil Soomes, et Venemaa on praegu viinud oma väed 1500 kilomeetri kaugusele Soome piirist, hinnates Soomes neutraalsust. Kui aga Soomest peaks saama NATO liige, muutuks tuntavalt ka Venemaa suhtumine oma naabrisse.

”Parafraseerides ühe oma soome sõbra sõnu – NATO võitleks Venemaaga meeleldi viimse kui soome sõjaväelaseni. Kas te tahate seda, on teil seda vaja? Meil ei ole!” kinnitas Vladimir Putin Soome presidendi suveresidentsis Kultarantas peetud pressikonverentsil, lisades: "Aga see on teie endi otsus..."

Putini esinemist iseloomustasidki meelitused ja varjatud ähvardused Soome aadressil. Ühest küljest meenutas ta, et Venemaa tunnustas esimesena Soome iseseisvust ning lubas, et Venemaa austab iga valikut, mille soomlased oma iseseisvuse ja turvalisuse tagamiseks langetavad. Teisalt kiirustas ta kohe kirjeldama seda, kuidas Soome praegune eelisseisund Venemaa silmis kaob, kui riik peaks NATO-ga liituma.

”Tuletan meelde, et me oleme tõmmanud oma väed 1500 kilomeetri kaugusele Soome piirist. Seda just seetõttu, et Soome on neutraalne riik. Kas te kujutate ette, et nii võib jätkuda, kui Soome armeest saab NATO sõjalise süsteemi osa, mis ulatub otse Venemaa piirini?” küsis Putin.

Soome ajakirjaniku väitele, et Venemaa tundub oma käitumisega justkui ajavat Soomet NATO-sse, vastas Putin, et Venemaa ei ole midagi sellist teinud, mis Soome elanikke hirmutama peaks.


”Rumeeniasse paigutatud raketiplatvormid on hõlpsasti kohaldatavad tummarakettidele”

Putin süüdistas lääneriike – neid, tõsi küll, otseselt nimetamata – nii Ukrainas toimuvas kui ka pingete kasvamises Läänemere piirkonnas.

”Need jõud, mis provotseerisid riigipöörde Ukrainas, õhutavad pingeid ka teistes piirkondades,” toonitas Putin, tuues eriti esile Rumeeniasse paigutatud USA raketikilpi kuuluvad raketid.

”Seda põhjendati Iraani raketiprogrammi ohuga, kuid nüüd, mil Iraani oht on möödas, rajati raketibaasid ikkagi Rumeeniasse. Nende samade rakettide platvormid on võimalik aga mõne tunniga sobitada tuumarakettidele. Nüüd räägitakse samasuguste raketibaaside rajamisest Poola. Meid muret selles küsimuses ei taha aga keegi tõsiselt võtta ega meiega arutada. Mida me peaksime sellises olukorras tegema?” küsis Putin käsi laiutades.

Niinistö algatus välistaks väljalülitatud transponderid

Venemaa president väitis samuti, et NATO sõjalennukid teevad Läänemere kohal kaks korda rohkem lende kui Vene omad ning et need lendavad samuti ilma sisselülitatud transponderiteta.

Väljalülitatud transponderitega Soome lahe riikide läheduses lendavad Vene sõjalennukid on viimaste aastate jooksul korduvalt nii Eestille kui ka Soomele peavalu valmistanud. Soome president Sauli Niinistö märkiski pressikonverentsil, et tegi omavaheliste kõneluste käigus Putinile ettepaneku väljalülitatud transponderite kasutamisest loobuda.

”Me teame hästi, et muu hulgas Balti riikides tuntakse Venemaa suhtes hirmu. Samas kogeb Venemaa NATO-t ähvardavana. Et vastastikune usaldus taastuks, tuleks alustada väikestest sammudest ja üks selline samm võiks olla transponderite sisselülitamine,” tõdes Niinistö.

President Putin avaldas sellele ettepanekule igakülgset toetust ja teatas, et teeb Moskvasse naastes Vene ametnikele ülesandeks tõstatada transponderiküsimus Venemaa ja NATO kohtumisel Brüsselis.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema