Enamik progressiivsed pensionifonde on tänavu jäänud miinusesse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Progressiivsed teise samba pensionifondid, kus on valdav enamus eestlaste pensonirahast, olid tänavu esimesel poolaastal üldiselt miinuses.

Progressiivsete fondide varadest kuni pool on investeeritud aktsiatesse ning sellised fondid on tavapäraselt ka ülekaalukalt populaarseimad.

Progressiivsete fondidest võrdluses on tänavu kõige paremini läinud LHV-l, kelle fond oli ka ainus, mis jäi plussi. Kõige kehvemini läks Nordeal, kuid vahe Danske ja Swedbankiga polnud suur.

Nordea pensionifondide juht Angelika Tagel tõdes, et pensionifondide käekäik on esimesel poolaastal olnud tõesti heitlik. "Paremaid tulemusi näitasid konservatiivsemad fondid. Riskantsemate varade hinnad on kõikunud suure amplituudiga," märkis ta.

"Taolisel kõikumisel on ka omad põhjused. Nimelt on kapitaliturud kasvanud üsna sirgjoones 2009. aasta kriisist alates. Investorid on muutunud närvilisemaks, võtavad välja kasumeid ja mõtisklevad küsimuse üle, kas majanduskasvu mootoril on veel jõudu," selgitas Tagel.

"Teiseks põhjuseks on nullilähedased ja isegi negatiivsed hoiuseintressid. Selge on, et ilma riske aktsepteerimata varade väärtust ei kasvata. Ehk teisisõnu tuleb tootluse nimel ka suuremat riski kandvatesse varadesse investeerida ja see reeglina toob kaasa suuremaid kõikumisi tootluse numbrites lühiajalises plaanis."

Poole aasta sisse jäävad kõikumised ei anna samas kindlasti täit pilti pensionifondide käekäigust. Kui vaadata viimast kolme aastat (1.07.13-30.06.16), on Danskel ja Nordeal läinud kõige paremini ning SEB-l ja LHV-l halvemini.

 

Kui võrrelda lisaks progressiivsetele fondidele ka vähempopulaarsemaid fonde, on enim teeninud riskantsemad ja aktsiatesse investeerivad fondid. Viimaste seas on konservatiivsed fondid, mille varad on üldiselt võlakirjades.

 



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: