Enamik progressiivsed pensionifonde on tänavu jäänud miinusesse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Progressiivsed teise samba pensionifondid, kus on valdav enamus eestlaste pensonirahast, olid tänavu esimesel poolaastal üldiselt miinuses.

Progressiivsete fondide varadest kuni pool on investeeritud aktsiatesse ning sellised fondid on tavapäraselt ka ülekaalukalt populaarseimad.

Progressiivsete fondidest võrdluses on tänavu kõige paremini läinud LHV-l, kelle fond oli ka ainus, mis jäi plussi. Kõige kehvemini läks Nordeal, kuid vahe Danske ja Swedbankiga polnud suur.

Nordea pensionifondide juht Angelika Tagel tõdes, et pensionifondide käekäik on esimesel poolaastal olnud tõesti heitlik. "Paremaid tulemusi näitasid konservatiivsemad fondid. Riskantsemate varade hinnad on kõikunud suure amplituudiga," märkis ta.

"Taolisel kõikumisel on ka omad põhjused. Nimelt on kapitaliturud kasvanud üsna sirgjoones 2009. aasta kriisist alates. Investorid on muutunud närvilisemaks, võtavad välja kasumeid ja mõtisklevad küsimuse üle, kas majanduskasvu mootoril on veel jõudu," selgitas Tagel.

"Teiseks põhjuseks on nullilähedased ja isegi negatiivsed hoiuseintressid. Selge on, et ilma riske aktsepteerimata varade väärtust ei kasvata. Ehk teisisõnu tuleb tootluse nimel ka suuremat riski kandvatesse varadesse investeerida ja see reeglina toob kaasa suuremaid kõikumisi tootluse numbrites lühiajalises plaanis."

Poole aasta sisse jäävad kõikumised ei anna samas kindlasti täit pilti pensionifondide käekäigust. Kui vaadata viimast kolme aastat (1.07.13-30.06.16), on Danskel ja Nordeal läinud kõige paremini ning SEB-l ja LHV-l halvemini.

 

Kui võrrelda lisaks progressiivsetele fondidele ka vähempopulaarsemaid fonde, on enim teeninud riskantsemad ja aktsiatesse investeerivad fondid. Viimaste seas on konservatiivsed fondid, mille varad on üldiselt võlakirjades.

 



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.