Neli aastat kohut käinud naine saavutas riigikohtus vanemahüvituse asjas võidu   ({{commentsTotal}})

Riigikohus.
Riigikohus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohus tunnistas neli aastat kohut käinud naise kaebuse alusel põhiseadusega vastuolus olevaks vanemahüvitise seaduse sätte, mille alusel sai sotsiaalkindlustusamet tööandja eksimusest tulenevalt nõuda tagasi osa hüvitisest.

Riigikohtu äsjase otsuse kohaselt on põhiseadusevastane ja seega kehtetu 2013. aasta lõpuni kehtinud seaduse paragrahv, mis nägi ette vanemahüvitise vähendamise, kui tööandja on töötasu väljamaksmisega viivitanud.

 

Sotsiaalkindlustusamet määras 2012. aasta septekohtusse pöördunud naisele vanemahüvituseks 702 eurot ja 30 senti kuus ajavahemikuks 18. novembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2014. 2014. aasta juunis tehtud ettekirjutusega kohustas sotsiaalkindlustusamet naist tagastama talle tollase seaduse järgi õigusliku aluseta makstud vanemahüvitise 168 eurot ja 84 senti. Ettekirjutuse järgi maksis Rekrum Eesti OÜ naisele 2013. aasta oktoobris 870 eurot, mis hõlmas augusti ja septembri töötasu ja koondamishüvitist ning ületas vanemahüvitise samal aastal kehtinud vanemahüvitise 290 euro suurust määra.

Seega oleks naine pidanud vanemahüvitise seaduse alusel saama oktoobris 2013 vanemahüvitist 488 eurot ja 58 senti. Seega oli välja makstud 168 eurot ja 84 senti enam.

Haldus- ja ringkonnakohtus jäi naine kaotajaks.

Riigikohus tühistas pärast arvutuste tegemist sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse tagasinõude summa osas, mis ületas 130 eurot ja 67 senti ning tühistas varasemad kohtuotsused. Sotsiaalkindlustusamet peab nimetatud summa naisele välja maksma, lisaks tasuma halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad menetluskulud, milleks arvestati 15 eurot, kuna osad kuludokumendid jäid esitamata.

Riigikogu sotsiaalkomisjon märkis kohtuvaidluste varasemaid etappe kommenteerides, et vanemahüvitise seaduse regulatsioon on jäik ega võimalda sotsiaalkindlustusametil rakendada erimenetlust olukorras, kus tööandja on jätnud deklareerimata õigel ajal välja maksmata töötasu.

Ka õiguskantsler leidis, et ebaõiglus tekib juhul, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades.

Komisjon tegi sotsiaalministeeriumile ülesandeks leida sellele probleemile lahendus ja tegi ettepaneku seaduse muutmiseks, lisades vastava sätte riigikogu menetluses olevale perehüvitiste seaduse eelnõule, mille riigikogu tänavu juuni keskel vastu võttis.



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: