Mihkelson: sanktsioonid on mõjutanud Venemaa võimekusi, aga mitte käitumist ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.  Marko Mihkelson.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Marko Mihkelson. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on Venemaale kehtestatud sanktsioonid küll mõjunud Venemaa võimekustele, kuid ei ole suuremal määral riigi käitumist muutnud.

Mihkelson ütles ERR-i uudisteportaalile, et sanktsioonid on Venemaale kindlasti mõju avaldanud. "Kindlasti. Terves reas valdkondades, kus Venemaa võib-olla ilma sanktsioonideta oleks tunduvalt kiiremini suutnud areneda. Kasvõi näiteks militaartehnoloogilises valdkonnas, energiasektoris," nimetas ta.

"Meie huvides on lõppkokkuvõttes see, et Venemaa austaks leppeid, rahvusvahelise õiguse põhinorme," lausus Mihkelson.

Mihkelson rääkis, et Venemaa agressiivse poliitika puhul ei ole tegemist lühiajalise kõrvalekaldega, vaid süveneva probleemiga. "Ma ei oskaks pakkuda alternatiivi, mis võimaldaks survestada Venemaad austama rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi leppeid," sõnas ta sanktsioonidele viidates.

Sanktsioonide toimimine taandub Mihkelsoni sõnul lõpuks poliitilistele otsustele, mis näevad kaugemale hetke situatsioonist.

Eesistujamaa Slovakkia kutsus suhteid Venemaaga ümber hindama

Värske Euroopa Liidu eesistujamaa Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak kutsus täna üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama. Tema sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust. Samuti arvas ta, et Euroopa Liit peab hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.

Mihkelsoni sõnul ei ole üllatav, et Slovakkia on selle teema tõstatanud, sest riigis on poliitilisel tasandil ka varem sarnaseid seisukohti väljendatud.

"Täna on Euroopa Liidus terve rida liikmesriike, kes tahaksid pidada n-ö sisulist dialoogi edasiste sanktsioonide mitte-pikendamise osas. Minu meelest ei peaks meie seda kartma," ütles Mihkelson.

Seda, et Slovakkial oleks eesistujamaana sellistel teemadel rääkides suurem kaal Mihkelsoni hinnangul öelda ei saa.

"Eesistuja on tänase Lissaboni leppe järgses Euroopa Liidus pigem koosoleku juhataja. Loomulikult on võimalik tõstatada küsimusi ja päevakorda suunata võib-olla mõnevõrra lihtsamalt kui mitte olla eesistuja," kommenteeris ta.

"Euroopa Liidu jaoks on loomulikult väga oluline, et kõigis olulistes välispoliitilistes küsimustes, kaasa arvatud ka Venemaa suunalises poliitikas, toimuks sisuline strateegilist vaadet rõhutav debatt. Seda kindlasti ei peaks keegi kartma, kui selle tulemuseks on ikkagi Euroopa põhiväärtuste ja huvide kaitsmine. See pigem tugevdab Euroopa Liidu positsioone," leidis rahvasaadik.

Putini visiit Soome annaks aimu Venemaa EL-i poliitikast

Täna on ametlikul visiidil Helsingis Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtub Soome riigipea Sauli Niinistöga. Mihkelsoni sõnul ei ole tegemist erakordse sündmusega.

"Venemaa ja Soome suhted on ka tipptasemel olnud aastate jooksul küllalt regulaarsed," lausus Mihkelson.

"Soome seisukohalt vaadates, nii nagu Soome president, kui ka tipp-poliitikud on rõhutanud, on nende jaoks oluline omada suhtluskanalit kõige kõrgemal tasandil Venemaaga. Samas on nad rõhutanud, et kui keegi arvab, et selle läbi on võimalik Soomet mõjutada näiteks ka sanktsioonipoliitika või mõnel muul teemal olema see Euroopa Liidu lüli, kes muudaks Venemaa soovide kohaselt Euroopa Liidu poliitikat, siis mina sellesse ei usu," hindas ta.

Mihkelson ütles seetõttu tuleks rahulikult vaadata selle kohtumise toimumist ja pigem kuulata Soome kolleegidelt, mida Venemaa tippjuhtkond täna mõtleb ja millist poliitikat püüab Euroopa suunal läbi viia.

Euroopa Liit teatas täna ametlikult Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide pikendamisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ott TänakOtt Tänak
Tänak läheneb Sordole, soomlastel kolmikjuhtimine

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 15:27 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.