Mihkelson: sanktsioonid on mõjutanud Venemaa võimekusi, aga mitte käitumist ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.  Marko Mihkelson.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Marko Mihkelson. Autor: Postimees/Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on Venemaale kehtestatud sanktsioonid küll mõjunud Venemaa võimekustele, kuid ei ole suuremal määral riigi käitumist muutnud.

Mihkelson ütles ERR-i uudisteportaalile, et sanktsioonid on Venemaale kindlasti mõju avaldanud. "Kindlasti. Terves reas valdkondades, kus Venemaa võib-olla ilma sanktsioonideta oleks tunduvalt kiiremini suutnud areneda. Kasvõi näiteks militaartehnoloogilises valdkonnas, energiasektoris," nimetas ta.

"Meie huvides on lõppkokkuvõttes see, et Venemaa austaks leppeid, rahvusvahelise õiguse põhinorme," lausus Mihkelson.

Mihkelson rääkis, et Venemaa agressiivse poliitika puhul ei ole tegemist lühiajalise kõrvalekaldega, vaid süveneva probleemiga. "Ma ei oskaks pakkuda alternatiivi, mis võimaldaks survestada Venemaad austama rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi leppeid," sõnas ta sanktsioonidele viidates.

Sanktsioonide toimimine taandub Mihkelsoni sõnul lõpuks poliitilistele otsustele, mis näevad kaugemale hetke situatsioonist.

Eesistujamaa Slovakkia kutsus suhteid Venemaaga ümber hindama

Värske Euroopa Liidu eesistujamaa Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak kutsus täna üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama. Tema sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust. Samuti arvas ta, et Euroopa Liit peab hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.

Mihkelsoni sõnul ei ole üllatav, et Slovakkia on selle teema tõstatanud, sest riigis on poliitilisel tasandil ka varem sarnaseid seisukohti väljendatud.

"Täna on Euroopa Liidus terve rida liikmesriike, kes tahaksid pidada n-ö sisulist dialoogi edasiste sanktsioonide mitte-pikendamise osas. Minu meelest ei peaks meie seda kartma," ütles Mihkelson.

Seda, et Slovakkial oleks eesistujamaana sellistel teemadel rääkides suurem kaal Mihkelsoni hinnangul öelda ei saa.

"Eesistuja on tänase Lissaboni leppe järgses Euroopa Liidus pigem koosoleku juhataja. Loomulikult on võimalik tõstatada küsimusi ja päevakorda suunata võib-olla mõnevõrra lihtsamalt kui mitte olla eesistuja," kommenteeris ta.

"Euroopa Liidu jaoks on loomulikult väga oluline, et kõigis olulistes välispoliitilistes küsimustes, kaasa arvatud ka Venemaa suunalises poliitikas, toimuks sisuline strateegilist vaadet rõhutav debatt. Seda kindlasti ei peaks keegi kartma, kui selle tulemuseks on ikkagi Euroopa põhiväärtuste ja huvide kaitsmine. See pigem tugevdab Euroopa Liidu positsioone," leidis rahvasaadik.

Putini visiit Soome annaks aimu Venemaa EL-i poliitikast

Täna on ametlikul visiidil Helsingis Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtub Soome riigipea Sauli Niinistöga. Mihkelsoni sõnul ei ole tegemist erakordse sündmusega.

"Venemaa ja Soome suhted on ka tipptasemel olnud aastate jooksul küllalt regulaarsed," lausus Mihkelson.

"Soome seisukohalt vaadates, nii nagu Soome president, kui ka tipp-poliitikud on rõhutanud, on nende jaoks oluline omada suhtluskanalit kõige kõrgemal tasandil Venemaaga. Samas on nad rõhutanud, et kui keegi arvab, et selle läbi on võimalik Soomet mõjutada näiteks ka sanktsioonipoliitika või mõnel muul teemal olema see Euroopa Liidu lüli, kes muudaks Venemaa soovide kohaselt Euroopa Liidu poliitikat, siis mina sellesse ei usu," hindas ta.

Mihkelson ütles seetõttu tuleks rahulikult vaadata selle kohtumise toimumist ja pigem kuulata Soome kolleegidelt, mida Venemaa tippjuhtkond täna mõtleb ja millist poliitikat püüab Euroopa suunal läbi viia.

Euroopa Liit teatas täna ametlikult Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide pikendamisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

UUDISED
Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.