Mihkelson: sanktsioonid on mõjutanud Venemaa võimekusi, aga mitte käitumist ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.  Marko Mihkelson.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Marko Mihkelson. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on Venemaale kehtestatud sanktsioonid küll mõjunud Venemaa võimekustele, kuid ei ole suuremal määral riigi käitumist muutnud.

Mihkelson ütles ERR-i uudisteportaalile, et sanktsioonid on Venemaale kindlasti mõju avaldanud. "Kindlasti. Terves reas valdkondades, kus Venemaa võib-olla ilma sanktsioonideta oleks tunduvalt kiiremini suutnud areneda. Kasvõi näiteks militaartehnoloogilises valdkonnas, energiasektoris," nimetas ta.

"Meie huvides on lõppkokkuvõttes see, et Venemaa austaks leppeid, rahvusvahelise õiguse põhinorme," lausus Mihkelson.

Mihkelson rääkis, et Venemaa agressiivse poliitika puhul ei ole tegemist lühiajalise kõrvalekaldega, vaid süveneva probleemiga. "Ma ei oskaks pakkuda alternatiivi, mis võimaldaks survestada Venemaad austama rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi leppeid," sõnas ta sanktsioonidele viidates.

Sanktsioonide toimimine taandub Mihkelsoni sõnul lõpuks poliitilistele otsustele, mis näevad kaugemale hetke situatsioonist.

Eesistujamaa Slovakkia kutsus suhteid Venemaaga ümber hindama

Värske Euroopa Liidu eesistujamaa Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak kutsus täna üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama. Tema sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust. Samuti arvas ta, et Euroopa Liit peab hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.

Mihkelsoni sõnul ei ole üllatav, et Slovakkia on selle teema tõstatanud, sest riigis on poliitilisel tasandil ka varem sarnaseid seisukohti väljendatud.

"Täna on Euroopa Liidus terve rida liikmesriike, kes tahaksid pidada n-ö sisulist dialoogi edasiste sanktsioonide mitte-pikendamise osas. Minu meelest ei peaks meie seda kartma," ütles Mihkelson.

Seda, et Slovakkial oleks eesistujamaana sellistel teemadel rääkides suurem kaal Mihkelsoni hinnangul öelda ei saa.

"Eesistuja on tänase Lissaboni leppe järgses Euroopa Liidus pigem koosoleku juhataja. Loomulikult on võimalik tõstatada küsimusi ja päevakorda suunata võib-olla mõnevõrra lihtsamalt kui mitte olla eesistuja," kommenteeris ta.

"Euroopa Liidu jaoks on loomulikult väga oluline, et kõigis olulistes välispoliitilistes küsimustes, kaasa arvatud ka Venemaa suunalises poliitikas, toimuks sisuline strateegilist vaadet rõhutav debatt. Seda kindlasti ei peaks keegi kartma, kui selle tulemuseks on ikkagi Euroopa põhiväärtuste ja huvide kaitsmine. See pigem tugevdab Euroopa Liidu positsioone," leidis rahvasaadik.

Putini visiit Soome annaks aimu Venemaa EL-i poliitikast

Täna on ametlikul visiidil Helsingis Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtub Soome riigipea Sauli Niinistöga. Mihkelsoni sõnul ei ole tegemist erakordse sündmusega.

"Venemaa ja Soome suhted on ka tipptasemel olnud aastate jooksul küllalt regulaarsed," lausus Mihkelson.

"Soome seisukohalt vaadates, nii nagu Soome president, kui ka tipp-poliitikud on rõhutanud, on nende jaoks oluline omada suhtluskanalit kõige kõrgemal tasandil Venemaaga. Samas on nad rõhutanud, et kui keegi arvab, et selle läbi on võimalik Soomet mõjutada näiteks ka sanktsioonipoliitika või mõnel muul teemal olema see Euroopa Liidu lüli, kes muudaks Venemaa soovide kohaselt Euroopa Liidu poliitikat, siis mina sellesse ei usu," hindas ta.

Mihkelson ütles seetõttu tuleks rahulikult vaadata selle kohtumise toimumist ja pigem kuulata Soome kolleegidelt, mida Venemaa tippjuhtkond täna mõtleb ja millist poliitikat püüab Euroopa suunal läbi viia.

Euroopa Liit teatas täna ametlikult Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide pikendamisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.