Trump soovib, et ISIS "võetaks maha" NATO poolt ({{commentsTotal}})

USA presidendikandidaat Donald Trump.
USA presidendikandidaat Donald Trump. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vabariiklaste tõenäoline presidendikandidaat Donald Trump võttis taas sõna NATO teemal. Kinnisvaramagnaadist poliitik, kes on varem nimetanud allianssi iganenuks, lubas riigipeaks saamise korral kaasata NATO väed ISIS-e vastasesse võitlusse.

Trump on korduvalt öelnud, et USA panustab oma eesmärgi minetanud NATO-sse liiga palju raha, ning allianssi tuleb kohandada "tänapäevastele ohtudele vastavaks", vahendas Reuters.

"Mulle meeldib idee kasutada NATO-t ja naabreid, kes ei ole NATO-s, selleks, et minna ja nad (ISIS -Toim.) maha võtta. Me peame nad maha võtma," rääkis Trump ABC Newsile antud intervjuus.

President Barack Obama on seni toetunud ISIS-e vastases võitluses õhurünnakutele ja seda strateegiat on mitmed vabariiklased ka kritiseerinud tõdemusega, et sellest jääb islamiäärmusliku terroriorganisatsiooni hävitamiseks väheks.

Trumpi arvates aga oleks mõistlik ära kasutada "külma sõja aegset" liitu, et USA vägede koormust vähendada.

"Ma ei taha, et meie väga palju sekkuksime. Ma tahan, et NATO sekkuks. Me kulutame NATO jaoks tohutuid summasid. Me hoolitseme riikide eest, kes oma majandust arvesse võttes peaksid enda eest ise hoolitsema," arutles presidendikandidaat.

NATO-st tagasitõmbumisest on Trump rääkinud pikka aega

Trump ütles juba märtsis oma välispoliitilisi seisukohti tutvustades, et USA peab oma osalust NATO-s märkimisväärselt vähendama ja et Euroopa julgeolekuga peaksid tegelema eelkõige Euroopa riigid ise. Ka muudes küsimustes jäi kõlama veendunud isolatsionism.

Ka otseselt Eesti julgeoleku tagamine on Trumpi kampaania ajal jutuks tulnud. Kuigi Trump vastas New York Timesi ajakirjaniku küsimusele, kas ta Eesti puhul peaks Põhja-Atlandi lepingu 5. artiklist kinni, jaatavalt, andis ta mõista, et erinevate liitlaste kaitsmine on USA jaoks koormav ning seda tehakse praegu liiga lahkelt.

"Viimasel ajal on NATO-ga liitunud mitmeid riike - nende seas Eesti ja nii edasi - keda me peame leppe kohaselt kaitsma, kui Venemaa rünnakule asub. Kas teie peaksite leppe sellest osast kinni?" küsis ajakirjanik David E. Sanger kandidaat Trumpilt.

"Jah, peaksin küll. See on lepe, see on olemas. Ma pean silmas, et me kaitseme ju kõiki. (Naer) Me kaitseme kõiki. Ükskõik, kes see ka poleks, me kaitseme kõiki. Kuid me oleme peagi võlgu 21 triljonit dollarit. Praegu on see 19, kuid varsti on see 21 triljonit. Kuid me kaitseme kõiki. Kui teil on kahtlusi, tulge USA jutule. Me kaitseme teid. Mõnel juhul isegi tasuta. Ning teate, kõikidel puhkudel panustame me suhteliselt rohkem," vastas kinnisvaramagnaadist presidendikandidaat.

Toimetaja: Laur Viirand



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: