Ilves: võõrtööjõu piiramisega pole ka ühtset turgu ({{commentsTotal}})

{{1467384083000 | amCalendar}}

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine on Euroopa Liidu fundamentaalne alustala ning ühte vabadust ei saa lahkutada teisest. Tema sõnul ei ole võõrtööjõu piiramisega ka ühtset turgu.

President Ilves kõneles täna Mustpeade Majas Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku raames toimunud sümpoosionil "Quo vadis, Estonia? Quo vadis, Europe?", kus arutati ka Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise üle toimunud rahvahääletuse laiemat mõju ja tähendust.

"Ühte vabadust ei saa lahutada teisest. Britid võidavad tööjõu vabast liikumisest, neil on seda tegelikult vaja," ütles Ilves, kommenteerides laialt levinud tõdemust, et brittide rahulolematus võõrtööjõuga oli Brexiti-tulemuse peamine põhjus.

Ilvese hinnangul valitsevad referendumi järel Euroopas vastandlikud emotsioonid ning liiga vara on öelda, mida Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidule, meie julgeolekule ja ühtsele turule tähendab.

Ta tunnistas, et referendumi mõju on laiaulatuslik ja brittide otsus on raudse eesriide langemise järgselt Euroopa olulisim sündmus.

"Suurbritanniale tuleb anda aega. Brexiti pooldajatel Ühendkuningriigis ei olnud plaani, mis saab sellise referendumi tulemuse korral edasi," ütles president. "Ja ka meil pole vastuseid," lisas ta.

Ilvese sõnul on tegemist küll Euroopa Liidu suure kriisiga, kuid hüsteerilisteks reaktsioonideks pole põhjust.

Ta kutsus olema ettevaatlikud Euroopa Liidu sisestel läbirääkimistel "klubide" või huvitatud riikide gruppide moodustamisega, sest need riivavad Euroopa Liidu ühist vaimu ja tekitavad liikmesriikide vahel võõrandumist.

Ta rõhutas, et teda teeb murelikuks populistlike poliitiliste jõudude tõus demokraatlikes riikides, kes kasutavad kampaania keskse võttena faktide võltsimist. See pole tema hinnangul iseloomulik ainult Suurbitanniale, vaid populistlike parteide tugevnemisel paraku kasutusel kogu Euroopas ning Ameerika Ühendriikides.

"Euroopas on populismi tõus kestnud viimased seitse-kaheksa aastat. Populistlik kampaania ei põhine faktidel, vaid valedel ja me oleme tõsise probleemi ees, kui see saab normiks," nentis Ilves.

Politico Euroopa tegevtoimetaja Matthew Kaminski sõnul võib Brexiti eeskuju vallandada rahutukstegevaid arenguid kogu maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nagu me teame, toimuvad suured valimised novembris, kus Donald Trump toetab Brexiti kampaaniat. Ta peab ka NATO-t igandiks ning ameeriklased juba kahtlevadki selles organisatsioonis, mis loodi rahu ja turvalisuse tagamiseks. Ning ma usun, et see destabiliseerib ka Euroopat," ütles Kaminski.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema